Elering läheb edasi plaaniga rajada Eestist Lätti neljas elektriühendus, mis saaks alguse Paidest ning kulgeks läbi Saaremaa, enne kui Ventspilsini välja jõuab.

Kogu projekt peaks Eestile ja Lätile minema maksma 1,2 miljardit eurot. Eesti katta oleks umbes 700 miljonit eurot.

Eleringi hinnangul oleks kuni kolmveerandi ulatuses võimalik rahastada elektriliini Euroopa Liidu abirahast. Ülejäänud osa on Eleringil kavas katta ülekoormustasust.

Ülekoormustasu on sisuliselt Eleringi investeeringute rahastamise instrument, kuhu laekub raha siis, kui elektri hind Eestis ja Soomes või Eestis ja Lätis on erinev.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul ei ole elektriühendusel sellisel kujul praegu aga nii suurt mõtet. Energiapoliitikate praktik-professor Einari Kisel ütles näiteks, et nüüd, kus valitsus on meretuuleparkide toetamise hoogu maha tõmmanud, on ühendust vaja rohkem Lätile.

Eestile oleks Kiseli sõnul kasulikum aga enne ehitada valmis hoopis Eesti-Soome või Eesti-Rootsi ühendus, et odavat elektrit saaks viia edasi lõuna poole. Eesti ja Läti ühendus kuidagi moodi tema sõnul praegu elektrihinda Eestis madalamaks ei tooks.

"Praegu tekib olukord, et isegi, kui Eestis toodetakse odavamat elektrit, siis see elekter läheb sel juhul veel lihtsalt Läti või Leedu poole. See viib meid küll ühtsesse hinnapiirkonda, aga see ei aita kaasa Eesti elektrihinna allapoole toomisele," rääkis Kisel.

Kisel nentis, et Eleringile oleks taoline Eesti ja Läti elektriühendus samas majanduslikult atraktiivne.

"Eleringi jaoks on see, kui teil on võimalik tuua rohkem Soomest ja Rootsist ning viia see edasi Lätti ja Leedu majanduslikult päris atraktiivne. Iga kilovatt-tunni pealt, mis läbi Eesti liigub, on Eleringil võimalik teenida ka täiendavat tulu. See on see, mis võimaldab Eleringi kasumit oluliselt suuremaks viia," rääkis Kisel.

Kisel rääkis, et 330-kilovoldine elektriühendus oleks oma mahult piltlikult öeldes võrreldav kiirteega Sõrvest maismaani välja. See kiirtee oleks tema sõnul vajalik siis, kui riik läheb edasi plaaniga toetada Saaremaa lähedale 1000-megavatise meretuulepargi rajamist.

Saaremaa lääneossa kavandab taolises suuruses meretuuleparki näiteks Saare Wind Energy. Utilitas ja Enefit Green ühes Sumitomo Corporationiga plaanivad suurt tuuleparki aga Liivi lahte.

"Teiste projektide puhul nii pikka liini ei peaks välja ehitama. Siin tekib ka see küsimus, et kui ühe projekti jaoks ehitatakse selline väga pikk ühendus Euroopa Liidu rahaga välja, aga teiste projektide puhul mitte, siis see annab ühele projektile väga selge konkurentsieelise," ütles Kisel.

TTÜ energeetikaprofessor Alar Konist ütles, et nüüd, kus meretuuleparke tulemas ei ole, tekib küsimus, kas Saaremaale on niivõrd suure võimsusega elektriliini ikka vaja.

Konist ütles, et enne elektriliini rajamist on mõistlik valmis teha energiamajanduse arengukava ning oleks vaja täpseid põhjendusi, miks on ikkagi just sellise pingega ülekandevõimsust vaja.

"Juhul, kui on vajadus see olemasolev liin renoveerida, et kas piisaks ka väiksematest võimsustest – 220 kilovolti või võib-olla on võimalik seda ka 110 kilovoldiga lahendada. Natuke peaks vaatama ka kaugemale kui põhivõrku. Meil on täna olnud päris palju pudelikaelaks ju ka jaotusvõrgud. Meil on ka ettevõtteid, kes on soovinud energiatootmisega tegeleda ja nad ütlevad, et nad ei saa sellega tegelema hakata, kuna võrguga liitumise tasu on niivõrd suur. Me peaks vaatama seda jaotusvõrku ning milliseid investeeringuid on vaja teha, et soodustada ka väiksematel tootjatel võrguga liitumist," rääkis Konist.

Konist rääkis, et lõppkokkuvõttes peab riik tegema arvutused, et tarbija saaks investeeringust kõige suuremat kasu. Niivõrd suure raha eest uue suure elektriühenduse rajamine Saaremaale ei pruugi olla tema hinnangul aga tarbija vaatest kõige mõistlikum rahakasutus.

"Lõpuks tuleb teha otsus tarbija seisukohalt, mis toob talle kõige suuremat kasu. Kui me teeme ühe elektriliini, mis on väga hea, aga niiviisi jääb raha vähemaks ülejäänud võrgu ehitamisel, siis ehk ei ole see mõistlik," ütles Konist.

Elering: Leedus on tulevikus rohkem odavamat taastuvelektrit

Eleringi juht Kalle Kilk ütles, et neljas elektriühendus Eesti ja Läti vahel on siiski kindlasti vajalik. Ta rääkis, et riikidevahelisi ühendusi planeeritaksegi tavaliselt hästi pikaks ajaks ette ning selle asemel, et vaadata, milline on olukord täna või eile, tasub mõelda, milline on elektrikaubandus hoopis 10 või 20 aasta pärast.

"Kui meile täna tundub, et ainuke koht, kus on elektrit üle ja kus seda on soodsamalt kui meil, on põhjamaad, siis 10-15 aasta pärast ei ole see sugugi nii. Me juba täna näeme, mismoodi Leedu ja Poola ehitavad endale tohutu suures koguses taastuvelektri tootmise elektrijaamasid. Me näeme juba praegu, et kui Leedus on palju tuult ja päikest, siis tegelikult tahab odav elekter liikuda juba päris paljudel hetkedel lõunast põhja poole, mitte ainult põhjast lõuna poole," rääkis Kilk.

Kilgi sõnul on juba praegu Leedus kaks korda rohkem taastuvelektrit tootvaid elektrijaamasid. Näiteks on Leedus tuulejaamasid 1500 megavatti, samal ajal kui Eestil on umbes 700 megavatti. Päikesejaamasid on seal aga umbes 2000 megavatti, samas kui Eestis 1200 megavatti, rääkis ta.

"Leedu on väga kõvasti meist ees ja nende tempo on tegelikult ikka kiirem kui meil," ütles Kilk.

Vastuseks Kiseli kriitikale, et enne Läti ühenduse rajamist võiks valmis saada elektriühenduse Soomega, vastas Kilk, et tegelikult on praegu käimas alles Eesti-Läti elektriühenduse planeerimine.

Eleringi hinnangul oleks mõistlik igasugune eeltöö ära teha, et selleks ajaks, kui on vaja otsustada, ei peaks ettevalmistusi nullist alustama. Otsus, kas ja millises tempos päriselt ehitama hakata, tehakse Kilgi sõnul alles kolme või nelja aasta pärast, kui planeering on valmis.

"Selle planeeringu ajal selgub, millise tehnilise lahendusega on võimalik üldse liini ehitada ning sellest selgub suuresti, palju see maksma läheb. Siis saab vaadata, et kas sel hetkel tundub kõige kasulikum teha üht või teist asja. See investeerimisotsus on 2027. või 2028. aastal," ütles Kilk.

Kilk: kõige mõistlikum on Läti elektriliin rajada läbi Saaremaa

Kilk rääkis, et Elering on võrrelnud mitmeid elektriliini trasse ning kõige mõistlikum on endiselt Eesti-Läti ühendus ehitada läbi Saaremaa.

"Me oleme analüüsinud piki mandrit minevaid võimalusi, mis ehitushinnalt on odavamad, aga need annavad ka võimsust vähem juurde, kuna Läti tugev tuuleelektri tootmine asub tegelikult seal Ventspilsi kandis. Sinna on ju muuseas ka mõeldud täiendav ühendus Läti ja Rootsi vahele. Väga loogiline oleks, et Eesti oleks ühendatud samast kohast, kus tulevikus on Rootsi ühendus, ilma, et me peaks ise raha kulutama selle Rootsi ühenduse ehitamiseks," ütles Kilk.

Kilk ütles, et väiksemat kui 330-kilovoldist ühendust ei anna Eesti ja Läti vahele aga rajada, sest riikidevahelised ühendused peavad olema samal pingel.

"Meil on ju ka täna olemas kaks 110-kilovoldist liini Lätiga ja nad on kogu aeg välja lülitatud, sest neid ei saa kasutada samal ajal, kui töötab 330-kilovoldine elektriliin. Kui me ehitaksime 110-kilovoldise liini läbi Saaremaa Läti poole, siis ei saaks seda kogu aeg töös hoida, muidu ta koormaks üle," rääkis Kilk.

Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla rääkis veel, et Saaremaa kaudu on kõige mõistlikum elektriühendus rajada seepärast, et lüüa nii-öelda mitu kärbest ühe hoobiga. Ühelt poolt saab Eesti endale niiviisi Euroopa rahastusega uue välisühenduse, teisalt saab aga tugevdada ka Saaremaa võrku.

"Kui läheme üle Saaremaa, siis saame teha nii, et tarbijale tariifitõusu ei tule üldse. Saame teha minimaalse või üldse mitte tariifitõusuga," selgitas ta.

Ühenduse ehitamine Saaremaa kaudu võimaldab Heinla sõnul ühtlasi tugevdada Lääne-Eesti ja suursaarte varustuskindlust, kuna Saaremaal tekib ühendus olemasoleva 110-kilovoldise võrgu ja rajatava 330-kilovoldise võrgu vahele.

Eleringi plaanide kohaselt peaks elektrivõrgu rajamise planeering saama valmis 2026. aasta jooksul. Pärast seda algaks projekteerimine ning maaomanikega lepingute sõlmimine, ehitustegevusega saaks alustada aga kõige varem 2029. aastal. Neljas elektriühendus võiks Heinla sõnul valmis saada 2033. aastal.