Eesti energiamajandus peab tagama energiajulgeoleku, konkurentsivõimelise energiahinna ja väheneva keskkonnamõju, rõhutas kliimaministeerium pressiteate vahendusel.

"Energiavaldkonna investeeringud on suured ja väga pikaajalise mõjuga, seepärast on oluline, et meil on selge pikaajaline strateegia, mis annab investeerimiskindluse. Põhjalikult läbi mõeldud ja arutatud arengukava selleks vajaliku kindluse pakubki,"  lisas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt samas.  

Ministeeriumi teatel on arengukava keskmes Eesti elektrienergia tootmisportfelli mitmekesistamine taastuvenergia, salvestuse, uute juhitavate võimsuste arendamise ja tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega. Samas öeldakse, et taastuvenergia tootmisseadmed ja salvestus on kiiresti rajatavad ning paiknevad hajusalt.

ENMAK 2035 eelnõus on loobutud varasemast eesmärgist toota 2030. aastal taastuvelektrit sellises mahus, mis võrduks Eesti aastase kogutarbimisega ning selle asemel seatakse suund jõuda 2035. aastaks 80-protsendilise puhta elektrienergia osakaaluni, kuid selle arvestuse alla läheks ka tuumaenergia, on Sutt ERR-ile öelnud.  

Lisaks uutele energia tootmisvõimsustele on sama oluline arendada elektrivõrku, et tagada selle töökindlus ka kriiside ajal, märkis kliimaministeerium. "Muutunud julgeolekuolukord mõjutab otseselt energeetikat ning kriitilise taristu füüsiline kaitse ja küberkerksus on tänapäevase energiasüsteemi toimimiseks võtmetähtsusega," tõdes Sutt.  

ENMAK 2035 kohaselt tuleb lisaks taastuvenergiale arendada ka juhitavaid võimsusi, kuna elektrivarustuses peab piisav juhitav võimsus olema tagatud igal ajahetkel. Juhitavate võimsuste tagamiseks korraldab Elering vajadusel hankeid.

Arengukavas öeldakse ka, et seni, kuni pole rajatud uusi juhitavaid võimsusi, tuleb töökorras hoida olemasolevaid – põlevkivil baseeruvaid – juhitavaid elektritootmisvõimsusi. Praegu on Eesti juhitava võimsuse vajadus 1000 MW, pärast 2030. aastat hinnanguliselt 1200-1600 MW.

Kavas nähakse ette ka toetusskeemidest järk-järguline väljumine ning edasised investeeringud puhta energia tootmisse tehakse turupõhiselt. Põlevkivielektri- ja õlitootmise lõpptärminitest 2035 ja 2040 on arengukava tekstis loobutud.

ENMAK-is märgitakse, et uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-järgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades nendega kaasnevat keskkonnamõju. Salvestite rajamine toob alla reservide hoidmisega seotud kulusid ja vähendab elektri hinna volatiilsust.  

Lisaks elektrile kavandab energiamajanduse arengukava tegevused ka gaasivarustuses, küttes ja jahutuses. Kaugküttes tuleb rakendada järk-järgult uusi puhtamaid ning odavamaid tehnoloogiaid nagu näiteks soojuspumbad ja soojussalvestid. Gaasisektoris on eesmärgiks suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest.

Transpordikütuste lõpptarbimisest peaks aastaks 2035 moodustama puhta energia osakaal vähemalt 26 protsenti. 

Arengukava eelnõu esitati ministeeriumide kooskõlastuste ja huvirühmade arvamusettepanekute saamiseks kuni 29. augustini eelnõude infosüsteemi. Seejärel viiakse eelnõusse sisse vajalikud täpsustused ning esitatakse see Riigikogule arutamiseks. Arengukava on kavas valitsusele heaks kiitmiseks esitada 2025. aasta lõpus.

Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 koostamise algatas valitsus 18. novembril 2021. ENMAK-i esimene versioon valmis 17. novembril 2023, teine 21. märtsil 2024, kolmas 13. novembril 2024 ja neljas 15. juulil 2025.