Eesti importis 2024. aastal välisriikidest elektrit hinnaga 92 eurot megavatt-tunni eest. Soome eksportis elektrit aga samal ajal 11 euro eest megavatt-tunni kohta ehk ligi kaheksa korda odavamalt.

Põhjuseks on tõsiasi, et kui Soomes ja Eestis on elektrihind erinev, siis võtavad põhivõrkude haldajad Elering ja Fingrid selle hinnavahe ülekoormustasuna endale.

Põhivõrgu haldajad koguvad niiviisi Euroopa Liidus raha, et rajada uusi välisühendusi, nagu näiteks Eesti ja Soome vahelist elektrikaablit Estlink 3. Välisühenduste pealt kogutavat tulu nimetatakse ülekoormustasuks ning üle-eelmisel aastal kogus Elering niiviisi 128 miljonit eurot.

Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul ei ole praegune süsteem ühiskonnale kõige mõistlikum.

"Kui me selle kokku liidame, siis on hea meel, et Eesti, võib-olla laiemalt Baltikum, on toetanud Soome elektrienergia hinda umbes poole miljardi euroga viimase viie aasta jooksul. See on suur raha. Me peaks mõtlema, milline regulatsioon ja toetusskeem on tulevikus ühiskonnale kõige kasulikum. See antud juhul ei ole, juhul, kui me ei oska seda raha paremini kasutada meie majanduse arendamiseks," rääkis Durejko Delfi energeetikakonverentsil.

Durejko viitas, et Soomes suunatakse ülekoormustasu kohe majandusse tagasi. Nimelt langetatakse seal ülekoormustasu võrra tarbijate võrgutasu ehk siis tehakse elekter inimestele ja ettevõtetele veelgi odavamaks.

Elektrilevi võrgutasust moodustab Eleringi võrguteenus praegu näiteks veerandi ehk keskmiselt 1,15 senti kilovatt-tunnist. Elektri keskmine lõpphind oli Eestis eelmine aasta 17,4 senti kilovatt-tunnist. Niiviisi arvutatult läheb Eleringile kuus protsenti elektri lõpphinnast.

Ministeerium: määrus ei luba sarnaselt Soomele võrgutasu langetada

Rein Vaks kliimaministeeriumist ütles, et erinevalt Soomest ei ole Eestis siiski õiguslikult võimalik elektriarvet niiviisi tarbijatele soodsamaks muuta. Nimelt ütleb tema sõnul Euroopa Liidu seadus, et ülekoormustasu peab kasutama just eeskätt selleks, et rahastada riikidevahelisi ühendusi.

Muuks otstarbeks tohiks Elering kasutada seda raha aga ainult siis, kui suudab prognoosida, et ühenduste jaoks on kogutud juba piisavalt palju raha.

"Soome on tõesti seda nii kasutanud, et on vähendatud võrgutasusid. Seda ongi tehtud meile teadaolevalt seepärast, et nende pott tänaste prognooside kohaselt saab piisavalt ruttu täis, et need uued ühendused ära rahastada. Soomlaste prognoosi järgi jääb neil raha üle," rääkis Vaks.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp rääkis, et Eleringil on praegu plaan rajada nii uus Eesti-Soome elektrikaabel Estlink 3 kui ka uus Eesti-Läti elektriühendus läbi Saaremaa. Nende ühenduste kulu on Eleringile laias laastus 1,4 miljardit eurot ning sellise pudelikaelatasu kogumine on Eleringi hinnangul igati mõistlik.

"Ülekoormustasu näol on tegemist vahenditega, mis on sihitult mõeldud ülekandevõimsuste suurendamiseks. Seetõttu on neid ka mõistlik selleks otstarbeks kasutada ja mitte otsida mingeid teisi vahendeid, mida selleks samaks otstarbeks rakendada," ütles Sapp.

Sapp selgitas, et kui kahe riigi vahel on piisavalt ühendusi, siis on elektrihind riikides sama. Kui aga ühes riigis on soodsat elektritootmist mingil ajahetkel rohkem, kui elektriühendused võimaldavad seda eksportida, siis tekib ülekoormus ja elektrihind kahes riigis erineb.

Iga tund, kui kahes riigis on sarnane hinnaerinevus, maksavad elektribörsid põhivõrgu halduritele niinimetatud ülekoormustasu ehk pudelikaelatasu. Tasu eesmärk on ehitada uusi elektriühendusi. Mida paremini on riikide elektrivõrgud omavahel ühendatud, seda vähem elektrihind riikides erineb.

Sepp lisas, et ülekoormustasust rahastatakse ka riskimaandamise instrumente, mis võimaldavad elektrimüüjatel pakkuda fikseeritud hinnaga pakette.