Elektri börsihind oli Eestis juulis pea 44 eurot megavatt-tunni kohta ehk 4,4 senti kilovatt-tunnist; kui käibemaks juurde arvestada, siis oli kilovatt-tunni hinnaks 5,45 senti, selgub elektribörsihind.ee avalikest andmetest.

Võrreldes juuniga oli kuu keskmine küll pea kolmandiku (31,8 protsenti) võrra odavam, kuid võrreldes mulluse juuliga umbes 20 protsenti kallim.

Tänavu juulis oli kõige kallim päev kuu esimene, kui päeva keskmine oli koos käibemaksuga 11,2 senti kilovatt-tunni kohta. Kõige odavam oli börsielekter 26. juulil, kui päeva keskmine oli 1,1 senti kilovatt-tunnist.

Kui päevad perioodideks lõikuda, oli elekter juulis odavaim kella 14 ja 17 vahel, kalleim kella 20 ja 23 vahel.

Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi ütles ERR-ile, et aastases võrdluses tõi hinnakasvu peamiselt oluliselt madalam hüdroenergia toodang kogu regioonis.

"Tänu kuivale ja sageli kuumale perioodile on veetase hüdroreservides madal ja see mõjutab hüdroelektrijaamade toodangut. Näiteks juulikuu Baltikumi hüdroenergiatoodang oli möödunud aastaga võrreldes kaks korda väiksem," märkis ta.

Eriti on kuivaperiood mõjutanud Põhjamaade hüdroenergia toodangut, mille tõttu on vähenenud ka Baltimaade võimalus importida soodsamat elektrit ajal, kui kohalikust taastuvenergia toodangust ei piisa, ning käivitada tuli kallimat elektrit pakkuvad fossiiljaamad, lisas Hõbejõgi.

Kui mullu moodustas elektriimport juulis Baltimaade tarbimisest ligi 30 protsenti, siis tänavu jäi selle osakaal 18 protsendi tasemele.

Soomes oli juuli keskmine börsihind ilma käibemaksuta 15,4 eurot megavatt-tunnist ehk pea kolm korda odavam kui Eestis. Lätis-Leedus oli juuli keskmine aga kolmveerandi võrra kallim kui Eestis, 75 eurot megavatt-tunnist.

Teises kvartalis hind veidi madalam kui mullu

Kui vaadata tänavust teist kvartalit ehk kuid aprillist juunini, siis oli elektri hind mullusest kaks protsenti madalam. Juunikuu hind oli samas selgelt üle 50 protsendi kõrgem kui mullu samal ajal.

Eleringi analüüs näitas, et kuigi Eestis toodetud taastuvelekter kattis teises kvartalis juba üle poole siinsest tarbimisest, siis oli Eesti endiselt sõltuv elektriimpordist: kogu elektritarbimist ei suutnud tootmine katta ning kolmandik tuli importida. Siinne tootmine oli aprillist juunini 1,2 teravatt-tundi, tarbimine 1,8 teravatt-tundi.

Teises kvartalis oli Eesti netoimport 629 gigavatt-tundi ehk 34,1 protsenti tarbimisest. Esimeses kvartalis oli elektri netoimport Eestis 41 protsenti.

Kui arvestada ainult Eestis toodetud elektrit, siis teises kvartalis moodustas taastuvenergiatoodang sellest lausa 85 protsenti. Taastuvenergiatoodang on võrreldes eelmiste aastatega kasvanud tuntavalt ka Lätis-Leedus ja see tähendas, et kuigi Eestil oli suurem elektritootmise võime tegelikult olemas, määras turg, et mõistlikum oli kolmandik elektrist importida, ütles võrguhalduri Elering juhatuse liige Erkki Sapp.

Oluline oli ka see, et elektriühendused nii Soome kui ka Lätiga olid töös suuremas mahus kui mullu ning et veidi (kaks protsenti) vähenes ka tarbimine.

Kuid võrreldes mullusega ei kasvanud Eesti taastuvelektri toodang: 2025. aasta teises kvartalis oli see 1048 gigavatt-tundi, tänavu 1034 gigavatt-tundi.

Taastuvelektri toodangust andsid suurima osa, 52 protsenti, päikesejaamad, mille võrku antud toodang kavas mulluse teise kvartaliga võrreldes 14 protsenti. Tuulejaamade toodang aga vähenes mullusega võrreldes 15 protsenti, sest tuult oli vähem. Taastuvelektri toodangust moodustas tuulenergia 27 protsenti ning biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elekter kokku 21 protsenti. Hüdroenergiatoodang oli marginaalne, viis gigavatt-tundi ehk vähem kui protsent taastuvenergiatoodangust.

Mittetaastuvatest allikatest toodeti teise kvartali jooksul ligi 180 gigavatt-tundi elektrit, mis oli aga rohkem kui kaks korda vähem mullu samal ajal toodetust. Kuna mittetaastuvatest allikatest toodetud elektri maht langes märgatavalt, kasvaski taastuvelektri osakaal Eesti elektritoodangus 72 protsendilt 85 protsendini.