Elektri börsihind on teisipäeva hommikul ja päeval Eestis suviselt madalal tasemel, kuid kummalised asjad hakkavad juhtuma hilisõhtul, kui kell 21:00 kerkib hind kümnekordseks ning veerand tunni ajal on megavatt-tunni hinnaks 486 eurot (48,6 senti kilovatt-tunnist, ilma käibemaksuta) ning järgmisel veerandtunnil pea 550 eurot megavatt-tunnist.

Hinnahüpped on pärit lõunanaabritelt, sest Lätis ja Leedus on elektri hind väga kõrgel terve teisipäeva õhtu: juba peale kella kuut kerkib hind üle 100 euro, jätkab kiiret tõusu ning jõuab poole kümneks 637 euroni megavatt-tunnist.

Suure osa teisipäevast see ülikõrge hind Eestisse ei jõua, sest Eesti-Läti ülekandevõimsused on süsteemioperaator Eleringi praktiliselt täiesti piiratud ning elektrit liigub tavaturu jaoks kahe riigi vahel minimaalselt või üldse mitte. Ajal, mil hinnahüpped Eestis teisipäeva õhtul toimuvad, seega ühendus piiratud pole.

Enefiti juhatuse liige ja energiakaubanduse juht Tiit Hõbejõgi ütles ERR-ile, et suure osa teisipäevast on ülekandevõimsus Eesti ja Läti vahel süsteemioperaatori poolt märkimisväärses osas (kuni 400 megavatti) kasutatud, mistõttu kujuneb Eestis lõunanaabritest madalam hind.

"Osal perioodidel, kui süsteemiteenusteks on broneeritud väiksem maht ja Eesti ja Soome pakkumistest ei piisa ülekandevõimsuse täielikuks kasutamiseks, tõuseme Läti ja Leeduga samasse hinnatsooni," ütles Hõbejõgi.

Seega võib öelda, et Eesti elektrihinna sarnasus tavapäraselt odavama Soome või kallimate Läti ja Leeduga sõltub sellest, kas pudelikael tekib enne Eesti-Läti vahel või Soome-Eesti vahel. Näiteks mida rohkem broneerib süsteemioperaator Läti ühendusest endale, seda suurema tõenäosusega tekib pudelikael enne lõunapiiri ning Eesti elektrihind on sarnane Soomega.

Juunikuu keskmiseks hinnaks kujunes elektril Eestis 64,25 eurot megavatt-tunnist, mis on selgelt kallim kui mullu juunis, mil keskmiseks hinnaks oli 41,35 eurot. Hind oli ka kõrgem kui tänavu mais (54,43 eurot).

Juuli esimesel päeval on päeva keskmiseks hinnaks 94,4 eurot megavatt-tunnist.