Tallinnas on 12 korteriühistut, kes on oma keldrid varjumiskohaks mugandanud. Suur hulk ühistuid seisab aga endiselt küsimuse ees, kuidas seda teha, kui puudub raha ja paljudel juhtudel ka füüsilised võimalused. 600 kuni 700 elanikuga korterelamuid, kus keldrid üldse puuduvad, on palju. Näiteks Lasnamäel on mitmete kõrghoonete all äripinnad, mis keldriks ei kvalifitseeru.

Mitmete ühistute sõnul on neil hoopis kriitilisemaid probleeme, millega tegelda. Peamisena kõlavad mured energiatõhususe ja ligipääsetavusega, aga mitte ainult.

"Rõdude audit näitas, et on vaja paneelid vahetada või ära võtta või remontida ja me paneme üldkoosoleku päevakorda rõdude renoveerimise," ütles korteriühistu juhataja Marika Mändmaa.

Esimene näidisvarjumiskoht korteriühistutele avati Tallinnas reedel, millega nelja korteriühistu juhataja Ülar Haugi sõnul on aega läinud liiga kaua. Teisalt on kogu loomise protsess piisavalt keeruliseks tehtud.

"Regulatsioonid ikkagi tapavad meid. Nii initsiatiivi kui ka ettevõtlikkust kui ka kõike muud. See on olnud viimastel aastatel kasvav ja kortermajade puhul muidugi on hästi oluline toetusmeetmete olemasolu," lausus Haug.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski loodab sel suvel käivitada korteriühistute toetamise meetme, mille abil hüvitaks linn poole kuludest. Riigikogus on aga ette valmistamisel seaduseelnõu, mis teeb varjumiskoha kortermajades kohustuslikus.

"Tõenäoliselt kuskil kümnendi lõpuks on sellest saanud seaduslik kohustus, nii et korteriühistutel seda võimalust, et ärme üldse tegele, neile tõenäoliselt ei jää," ütles Ossinovski.