"UNESCO-t nõustava organisatsiooni ICOMOS rahvusvaheline komitee on võtnud Estonia pärandimõju hinnangu menetlusse - tutvub sellega ning esitab oma hinnangu ja ettepanekud. Tõenäoliselt kulub sellele mitu kuud," teatas muinsuskaitseamet.

Kuigi riigikogu kultuurikomisjon soovitas muinsuskaitseametil viivitada mõjuhinnangu saatmisega, siis järgis amet UNESCO konventsiooni rakendusjuhised ja pärandimõju hindamise juhiseid, mis näevad ette, et UNESCO analüüsi läbinud pärandimõju hinnangu tulemustega tuleb arvestada kogu planeerimise- ja otsustusprotsessis ning seetõttu tuleb see koostada ja esitada võimalikult varases staadiumis.

2024. aasta oktoobris valminud pärandimõju hinnangu esimesele versioonile andis tagasisidet 22 asjasse puutuvat asutust ja organisatsiooni. Kõigile küsimustele anti hinnangu lisana toodud tabelis tagasiside, asjakohaste paranduste puhul täiendati pärandimõju hinnangu teksti.

Kokkuvõttes jäi pärandimõju hinnangu koostaja hinnangus toodud seisukoha juurde, et ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus oleks antud asukohas suure negatiivse mõjuga enamikule Tallinna vanalinna kui erakordse ülemaailmse väärtuse tunnustele. Kaaluda tuleks väiksemamahulist ruumilist sekkumist või siiski teist asukohta.

Märkuseid tuli seinast seina

Veebruaris 2025 saadeti dokument vastavalt riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekule veel kolmele muusikavaldkonna organisatsioonile - Eesti muusikanõukogu, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Estonia seltsi - arvamuse avaldamiseks ning ka nende tagasiside lisati tabelisse.

Pärandimõju hinnangut pole Eestis varem koostatud ning see tekitas muinsuskaitseameti sõnul osapooltes palju küsimusi ning arvamusi: saadud tagasiside puudutas väga laia teemaderingi, arupärimistest pikemad koosnesid rohkem kui 20 küsimusest ja kommentaarist.

Juba mõjuhinnangu esimesele variandile oli mitmeid märkusi saatnud muinsuskaitseameti endine peadirektor Siim Raie, keda huvitas muu hulgas, miks pärandimõju hinnang tehti Estonia juurdeehitise puhul, aga pole tehtud varasemate uusehitiste planeerimisel ja ehitamisel Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis.

Vastuseks ütles muinsuskaitseamet, et ICOMOS-e pärandimõjuhinnang on nõutav alates 2011. aastast ja uus, käesoleva pärandimõju hinnangu aluseks olev versioon kehtib aastast 2022.

"Varasemate juhtumite puhul ei olnud hinnangu koostamine kohustuslik. UNESCO-s on arutlusel olnud Tallinna vanalinna kaitsevööndisse ehitatud objektidest Vabaduse väljak, Viru hotelli juurdeehitus ja uuselamud
Suurtüki tänaval," kirjutas ameti ekspert vastuseks.

Muinsuskaitseamet selgitas ka, et kavandatav Estonia teatri juurdeehitus on kõigist seni bastionivööndisse rajatud uusobjektidest kõige mahukam, planeeritud bastionivööndi alale, mida seni ei ole hoonestatud ning kahjustab mälestiseks oleva Estonia teatri ruumilist terviklikkust - Pärnu maantee poolse fassaadi katmine tervikuna ja suure liigendamata mahu loomine ajalooliselt hoonestamata alale.

"Konkreetne mõju arheoloogiapärandile selgub projekti staadiumis, ent ooperiteatri poolt soovitud juurdeehitise suurt mahtu arvestades vajab ooper kindla suurusega ja asetusega ruume, mida ei saa muuta vastavalt müüride
paiknemisele ning tähendab maapinnas säilinud väärtuslike bastionimüüride suuremal või vähemal määral lammutamist. Näiteks Reaalkooli juurdeehitus puudutas arheoloogiapärandit vaid vähesel määral ning Vabaduse väljaku parkla puhul on müürid vaadeldavad ühes suures ruumis ning ruumijaotus tulenes müüride asukohtades," kirjutati mõjuhinnangus vastuseks Raiele.

Raie küsis ka, et miks on amet väljendanud seisukohta, et kõige suurem
negatiivne mõju on juurdeehitusel bastionaalvööndi ruumilise terviklikkuse
tunnusele, kui bastionaalvöönd eksisteerib selles lõigus vaid arheoloogilise teadmisena.

Vastuseks selgitas amet, et bastionaalvööndi ruumilise terviklikkuse all on mõeldud suures osas hoonestamata ala vanalinna ümber, mis on tajutav puhvertsoonina vanalinna ja teiste linnaosade vahel ja see ei kätke endas vaid maa-alust pärandit.

Amet: uusi asukohti teatrile jagub

Rahvusooper Estonia andis oma tagasisides teada, et mõjuanalüüsis on läbivalt
väidetud, et Estonia teatri juurdeehituse võimalik krunt on väärtuslik roheala, eitades fakti, et ajalooliselt on tegelikult alati olnud tegemist hoonestatud alaga ja et park on tänases asukohas uus nähtus.

Vastuses märkis muinsuskaitseamet, et Uue turu plats on üks osa vanalinna bastionaalvööndist, sealjuures üks vööndi kõige paremini heakorrastatumaid alasid. Enne teist maailmasõda asus siin sillutatud alal turg koos ühe suurema ja ühe väiksemamahulise turuhoonega, peale teist maailmasõda purustatud hooned lammutati ning rajati sinna park koos 1905. aasta monumendiga.

"Tänane Tammsaare park oli kuni tänase Laikmaa tänava ja Viru ringini hoonestamata ja puhvertsoonina linnaruumis tänini hästi tajutav," kirjutas muinsuskaitseekspert.

Estonia selts andis ametile teada, et tuleks alustada hindamist hoopis Estonia juurdeehituse positiivsest mõjust rahvuskultuuri olulise valdkonna kestmisele ning arengule ajalooliselt, kultuurilooliselt ning linnaehituslikult sobivas ja efektiivses asukohas.

Selle märkuse selgituseks teatas amet, et mõjude hindamine rahvuskultuurile ei ole pärandimõju hinnangu eesmärk.

"Käesolev hinnang on koostatud vastavalt UNESCO pärandimõju hinnangu juhistele ja vastav nõue tuleneb UNESCO maailmapärandi konventsiooni rakendusjuhistest," vastas ekspert.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Eesti muusikanõukogu toovad ühe seisukohana välja, et mõjuhinnangus viidatud muudesse paikadesse ehitamise
ettepanekud on praeguseks ammendunud: nendest on räägitud tulutult aastakümneid, selliseid krunte, mis oleksid sobivad ooperiteatritaolise esindushoone kerkimiseks lihtsalt Tallinnas enam pole.

"Lisaks on riigikogu otsustanud juurdeehituse, mitte ümberehituse või mõnesse muusse paika ehitamise kasuks," märkisid muusikaeksperdid.

Muinsuskaitseamet teatas oma vastuses aga, et teisi võimalikke asukohti uuele ooperiteatrile Tallinna kesklinna piirkonnas on võimalik leida. "Riigikogu kultuurikomisjon oli otsust tehes teadlik Eesti arhitektide liidu ja muinsuskaitsenõukogu vastulausetest otsuse sõnastuse ja juurdeehituse asukoha osas vanalinna muinsuskaitsealal," sõnas muinsuskaitseekspert.

Muusikaeksperdid märgivad ka, et mõni aasta tagasi rajatud nn roheala väärtust on ilmselgelt üle hinnatud, sest inimesed seda ala ei külasta ja põhiliselt on selle uue pargi võtnud kasutusse asotsiaalid.

Amet ütles oma vastuses pargi kohta, et kohtade populaarsus võib aja jooksul muutuda ja rohealad on linnaruumis väärtus ning Uue turu plats on Tammsaare pargi osa, üks kogu bastionaalvööndi kõige heakorrastatumaid piirkondi.

Loe pärandimõju hinnangut täismahus

Estonia on ruumi juurde soovinud aastakümneid

Rahvusooper Estonia soovib saada kaasaegsetele vajadustele vastavat
ooperisaali ajaloolise teatrihoonele juurdeehitusena, kuna soovitakse jääda tegutsema ajaloolises asukohas.

Juba 1970.–1980. aastatel kavandati uut ooperimaja teistesse asukohtadesse Tallinna kesklinnas, pikale veninud protsess katkes koos Eesti riigi taasiseseisvumisega. Teema tõstatus uuesti 1990. aastate lõpus, kui koostati Estonia kontserdi ja teatrimaja renoveerimise ja selle juurde saalikompleksi ehitamiseks eskiis (arhitekt Peep Jänes, Indrek Allmann, 1999–2001), mis nägi ette uue saali ehitamise teatri Pärnu maantee poolsele küljele. Kava kinnitas Rahvusooper Estonia nõukogu. Järgnevatel aastatel kaaluti ka muid võimalikke asukohti, sh Tallinna mereäärne piirkond ja kasutusest välja langenud Linnahalli kompleks. Need plaanid ei leidnud poliitilist toetust.

Juurdeehituse plaan käidi uuesti välja 2020. aastal, kui riik hakkas planeerima riiklikult tähtsate kultuuriobjektide püstitamist ja järjekorda. Lõplikult kinnitati viiest hoonest koosnev riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri riigikogus 13. septembril 2021, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus oli pingereas neljas.

Eelnõu menetlemise käigus laekus Estonia juurdeehituse kohta kolm vastulauset, sealhulgas Eesti arhitektide liidult ja muinsuskaitse nõukogult, kes mõlemad viitasid, et alal, kus paikneb Estonia teater, ei ole muinsuskaitseliste, ruumiliste ja maaomandi küsimuste tõttu võimalik sellisel kujul ooperiteatri laiendust ellu viia. (Väljavõte Estonia juurdeehitise pärandimõju hinnangust.)