UNESCO-t nõustav Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) leiab, et praegu planeeritud mahus juurdeehitust Estonia ooperiteatrile rajada ei tohiks ning kui rahvusooper ei suuda oma vajadusi katta tagasihoidlikumate muudatustega, tuleks kaaluda rahvusooperile uut asukohta.

Märtsis esitas riigikogu kultuurikomisjon UNESCO-le Estonia ooperiteatri võimaliku juurdeehitise pärandimõju hinnangu dokumendi. Selles jäi muinsuskaitse kindlaks oma seisukohale, et UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale planeeritud ooperiteatri juurdeehituse rajamine praegu planeeritud mahus mõjuks vanalinnale negatiivselt.

Riigikogu kultuurikomisjoni juht Liina Kersna (RE) ütles selle kommentaariks Vikerraadio saates "Uudis +", et kultuuri arendamise eest Eestis seisab riik ja ühiskond ise, mitte UNESCO ning ka otsuseid teeb Eesti riik, mitte UNESCO.

Piipuu: Unesco hoiab meie pärandit, nagu ka meie seda teeme

"Tõsi ta on, et UNESCO selle otsuse tegi ja seda kindlasti tuleb arvesse võtta. Ma ei vastandaks siin. UNESCO hoiab meie pärandit samamoodi, nagu me ise hoiame seda pärandit," kommenteeris Merilin Piipuu esmaspäevases hommikusaates.

"Aga samas minul on isiklikult usk, et on olemas lahendusi, mis rahuldavad nii UNESCO soove kui ka rahvusooperi soove. Me oleme varemgi näinud, mitte ainult Eestis, vaid üle maailma, et sellistes keerulistes olukordades on võimalik luua täiesti unikaalseid lahendusi ja võib-olla peaksime seda praegu
võtma kui võimalust," lausus ta.

Piipuu rääkis, et kuigi Eesti võtab kindlasti arvesse ka Unesco soovitusi, aga leida tuleb lahendus, mis sobib muinsuskaitse kontekstis kui ka ooperi vajadustele. "Ma usun, et need lahendused on olemas. Tänapäeval on arhitektid nii Eestis kui ka välismaal väga loovad," lausus ta.

Piipuu rääkis, et täiesti uue maja ehituse puhul läheks see maksma mitusada miljonit, juurdeehituse puhul läheks see maksma kuni 100 miljonit eurot.

Piipuu pidas oluliseks jõuda nüüd arhitektuurikonkursini. "Selleks on eelnevalt vaja veel arutelusid pidada just muinsuskaitseliste eritingimuste üle sellel alal.
Aga arhitektuurikonkurss ikkagi võimaldaks meil leida võib-olla selliseid lahendusi, mida me täna ettegi ei kujuta ja mis suudavad arvestada nii muinsuskaitsepiirangutega kui Estonia vajadustega," rääkis Piipuu.

"Piirangud on samal ajal ka võimalus"

"Kõige olulisem etapp selle juures on needsamad muinsuskaitse eritingimused, mis omakorda annavad aluse detailplaneeringule ja justnimelt sellele alale. Muinsuskaitse eritingimused on nüüd koostatud Estonia hoonele ja kui me nendele juba otsa vaatame, siis me näeme, et väga palju on võimalik ka muinsuskaitselises hoones. Kõik on ju siin elus suhteline ja muinsuskaitse täpselt
samamoodi igapäevaselt tegeleb sellega, kuidas vana ja uus kokku sobitada. Meil on Eestis juba päris palju häid näiteid, kus me saame öelda, et muinsuskaitse ei ole takistus, vaid võimalus," rääkis Piipuu.

"Ma usun, et ka Estonia puhul on ikkagi need piirangud samal ajal ka võimalus," lisas ta.

Vastates küsimusele, millal võiks arhitektuurikonkurss reaalsuseks saada, ütles ta, et seda on raske siiski öelda. "Seda kuupäeva on raske täna ennustada. See võtab aega. Ma tahaks loota, et paari aasta kontekstis, kui me poolteist aastat hiljem näiteks räägime sellel samal teemal, siis me ikkagi oleme veel sammu edasi liikunud," lausus Piipuu.