ELA esitas hagi 2018. aastal, nõudes riigilt üle 200 miljoni euro kahjutasu. ELA väitel oleks neil  pidanud olema õigus jätkata sadamas puidutöötlemise ja kaubaveo äri.

1991. aastal Eesti iseseisvuse taastamisel jäi Venemaa sõjavägi veel mõneks ajaks Eestisse. Selle perioodi segadust kasutati ära ja vormistati dokumendid, millega Lennusadam anti Vene sõjaväega seotud isikute ettevõtetele.

Hiljem liikusid need firmad uute omanike kätte ning jõudsid lõpuks Aleksander Rotkoga seotud ettevõtetele.

Riik taastas oma õigused Lennusadama üle 2006. aastal pärast pikka kohtuvaidlust. 2012. aastal avati Lennusadam muuseumina. Aleksander Rotko ei leppinud kohtukaotusega, kolis USA-sse ja algatas Eesti riigi suhtes rahvusvahelise vahekohtumenetluse, süüdistades riiki diskrimineerimises ja investorite tagakiusamises.

Vahekohus leidis, et Eesti tegutses seaduslikult ning sadama valdus oli erafirmadele antud ebaseaduslikult. Kohus kinnitas, et Eesti riigi poolt investorite õiguste rikkumist ega diskrimineerimist ei toimunud ja ELA ei saanud eeldada, et õigusvastaselt saadud õigused jäävad kehtima, vahendas ministeerium.

Otsus paneb punkti üle 30 aasta kestnud vaidlusele Lennusadama üle. Rahvusvahelises vahekohtus esindas riiki Advokaadibüroo Ellex Raidla.

"Tänavu suvel möödub 31 aastat Vene okupatsioonivägede lahkumisest Eestist. Üksjagu üle mõistuse, et peame senimaani tegelema okupatsiooniarmee lahkumiseelsete sahkerdamiste tagajärgedega ja oma õigust tõestama. Aga õiguste eest tuleb seista, võtku see ka aastakümneid. Siiras tunnustus kõigile, kes Lennusadama omandiõigust läbi aja kaitsesid," ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Valitsus kiitis aastal 2018 heaks 810 000 euro eraldamise valitsuse reservist, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses. Sama aasta juulis oli ministeerium sõlminud advokaadibürooga Ellex Raidla lepingu, mille eeldatav maksumus oli 660 000 eurot. Ülejäänud 150 000 eurot läks vahekohtule deposiidi maksmiseks.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Tiina Urm ütles BNS-ile 2005. aastal, et vaidlusalune maa-ala kuulus riigile juba enne nõukogude okupatsiooni algust ning et Nõukogude Liidu sõjaväebaasi kasutuses olnud krunt müüdi okupatsiooniaja lõppedes nõukogude ohvitseride poolt äriühingutele, kes krundi valdajate väitel müüsid krundi edasi [BPV direktori] Aleksandr Rotkoga seotud firmadele.

AS BPV soovis vaidlusalusele Lennusadama alale rajada ka tollikontrollitsooni, kuid see kava jäi justiitsministeeriumi vastuseisu tõttu teostamata.