Veerikul asuval linnale kuuluval rohealal näeb praegugi kasvuhooneid, sõstrapõõsaid ning kartuli- ja kapsamaid, mis inimestele saaki pakkunud aastakümneid.

12 aastat tagasi hakkas Kannikese tänava maalappidel lilli ja köögivilju kasvatama ka Ülla. Ka saabuvaks hooajaks on proual plaan paigas

"No kõige enne maa tuleb ümber kaevata, ikka kaevame ise, siis me niidame teerajad ära ja noh iga õhtu tuleb ikka kastmas ka käia kui on põud, aga mõnikord kui vihma tuleb siis korjame ka vihmavett, nii et tööd on," rääkis Ülla.

Juba mõnda aega tagasi kinnitas ka Tartu linn üldplaneeringuga, et muidu n-ö tühjana seisnud maalapid jäätaksegi Veerikul aiapidajatele kasutada. Maad hakkas linna käest ametlikult rentima Veeriku Selts, 360 euro eest aastas.  

"See võiks ka tulevikus niimoodi väga pikas perspektiivis mitte ainult aiahuvilistele olla, vaid meil on siin tegelikult ka ruumi, et teha siuke mõnus linnaosa kogunemiskoht," rääkis MTÜ Veeriku Seltsi juhataja Kaisa Jõgeva.

Kuna ca kolmel hektaril rohealal on ajalooliste peenarde kõrval veel ruumi, siis jagatigi täna Veeriku kogukonnaaias huvilistele välja viimaseid vabu maalappe.

Soov ise aia- ja köögivilju kasvatada on see, mis nii mõnegi noore pere külma ilmaga tühermaale meelitas.

Koos uute huvilistega koondab kogukonnaaia ligikaudu 100 rohenäppu.  

"See maakasutus on määratud sellisena, et see tagab pikaaegse kasutuse. Ei ole mitte nii, et kolme aasta pärast tuleb linn ja ütleb, et minge minema, meil tuleb siia tee või uued hooned. See on ikkagi määratudki selleks ja selleks ta ka siis väga tuntavas tulevikus jääb," ütles Tartu linnavalitsuse linnaplaneerija Indrek Ranniku.

Lisaks Veerikule on linn lepingutega oma maad aiapidamiseks kasutada andnud veel ka Ihastes, Jaamamõisas ja Timuti tänaval.

Mõni vaba koht aiapidamiseks leidub praegu veel Ihastes. Lähiajal seesuguseid linnaaedu juurde tulemas ei ole. 

"Kui me sellest linnaaiandusest räägime, siis annab see tõesti elukvaliteeti juurde, et sul on võimalik tegeleda hobikorras aiandusega. Ja sa ei pea selleks võtma autot ja sõitma siis selleks kuhugi 20 kilomeetrit linnast eemale oma aiamaal tomateid kastma. Ütleme, et see on siuke edulugu," ütles Ranniku.