Leedus kadunud USA sõduri leidis nelja-aastane teenistuskoer Maik. Maik on aktiivse loomuga koer.

"Paigal ta väga püsida ei taha, tööd meeldib teha. Töö on tema jaoks stressileevendus. Töötahe on suur ja see on see, mida meil vaja on, selle peale me saame ehitada," kirjeldas koerajuht Risto Kotkas.

Maiki päevad mööduvad trenni tehes ja tööülesandeid täites. Teenistuskoertel on erinevad valdkonnad, millele spetsialiseeruda. Maik on keskendunud kadunud inimeste otsimisele. Väljakutseid tuleb talle üsna tihti.

"Meil sellist tühja passimist väga ei ole. Kui kutseid ei ole, siis teeme trenni. On hooajad, mis on teada, seenehooajad, kus on võibolla veel rohkem mingeid spetsiifilisi kutseid, kus on inimesed ära eksinud. Aga tegelikult aastaringselt me otsime inimesi, otsime muid asju, esemeid. Tööd on kogu aeg," ütles Kotkas.

Koera põhiline töövahend on tema nina. Nagu sageli filmidestki nähtub, siis koerale antakse nuusutada kadunud inimese lõhnaga eset, mille järgi loom proovib otsitu üles leida.

"Ma peidan siia midagi ja nüüd ma lasen tal oma nina kasutada, et asi üles otsida. Ta hakkab nuusutama. Tegelikult ta otsib inimese lõhnalist eset keskkonnast. Seda meil ei ole vaja, et koer igasugu prügi markeerib, siis ta käib ringi ja nuusutab, mida on värskelt puudutatud," kirjeldas Kotkas.

Tema palk tubli töö eest on mänguasi, sest mängida Maikile meeldib.

Maik haugub kõvasti, kuid hääle kostmine sõltub palju maastikust. "Kui on tihe maastik, palju puid, siis see võib häält summutada üsna korralikult, kui on mingid orud, asjad. GPS on ka suureks abiks. Teda on koolitatud inimesi haukuma, aga kui me teeme maastikul täpsemat otsimist nagu väiksed esemed, siis ta oskab ka jääda sinna lamama," ütles Kotkas.

Politseikoerte esmane õpe kestab umbes kaks aastat. Iga koer teenistusülesandeid täitma ei sobi.

"Kui me teenistuskoeri valime, siis me üldiselt vaatame, et nad oleksid julged, et nad oleksid hästi liikuvad ja mis ennekõike: nad peavad olema sotsiaalsed, sest sotsiaalne koer on ka julge koer," selgitas PPA koerateenistuse korraldamise vastutaja Helen Komussar.

Kuigi saksa ja belgia lambakoerad on levinuim tõug teenistuskoerte seas, on Eestis kasutusel ka mõned spanjelid.

"Spanjelid on kasulikud just lõhnaotsingul. Kasutame neid palju narkootsingu jaoks ja sellel põhjusel, et nad on kerged, väikesed, liiguvad hästi kitsastes ruumides ja nendega saab keerulisemaid ülesandeid täita lihtsamini kui võib-olla suure koeraga," lausus Komussar.

Politseikoerte arv Eestis jääb 70–80 vahele. See arv muutub sageli, sest pidevalt tuleb uusi kutsikaid juurde või läheb mõni koer pensionile. Kindlat pensioniiga teenistuskoertel ei ole, palju sõltub nende tervisest. Keskmine vanus, mil koer pensionile jääb, on kaheksa kuni kümme aastat.