Lätis kehtib praegu kord, et referendumi algatamiseks tuleb aasta jooksul koguda kümnendiku valijate allkirjad. 155 000 inimese toetust pole sel moel kokku toonud ükski seadusandlik initsiatiiv.

Alles pärast seda saaks keskvalimiskomisjon korraldada rahvahääletuse. Enne neid, 2012. aastal tehtud muudatusi piisas 10 000 allkirjast, et valimiskomisjon saaks läbi viia järgmise etapi ehk koguda 30 päeva jooksul kümnendiku valijate hääled.

Nii on Lätis toimunud kaheksa häältekogumist. Nüüd on presidendi arvates aeg olukorda muuta.

"2014. aastal analüüsis põhiseaduse kohus keelereferendumi järel vastu võetud seadusemuudatusi ja leidis, et mingi aja möödudes peavad seadusandjad referendumite algatamise korra üle vaatama. Olen sellest rääkinud paljudega, ka parteide esindajatega. Üldine arvamus on, et 2012. aastast kehtinud põhimõtted on oma aja ära elanud. Nii pole võimalik tagada rahva osalust poliitikas," lausus Rinkevics.

Presidendi hinnangul võiks vähendada referendumi algatamiseks vajalikku häältekünnist esimeses etapis. Nii peaks muudatuste algatajad koguma poole aasta jooksul kahekümnendiku viimastel valimistel osalenute häältest ehk umbes 46 000. Edasi jätkuks protsess keskvalimiskomisjoni juhtimisel nii, nagu praegune kord ette näeb.

"See pole võlukepike, kuid üks võimalus jõuda järk-järgult selleni, et rahva usaldus võimu vastu hakkaks taastuma," ütles Rinkevics.

Presidendi meelest võiks uus kord jõustuda pärast järgmisi parlamendivalimisi ehk ülejärgmisest aastast. Arutelu seimis pole veel toimunud.