Mõne aasta eest hakkasid sagenema juhtumid, kus mõni jutumärkides kangelane vehkis relvataolise esemega või ähvardas sellega möödujaid. Nii otsustas siseministeerium uude relvaseadusesse sisse  kirjutada regulatsioonid õhk-, paintballi ja signaalrelvade kohta.

Ka airsofti relvade kohta ametlikud reeglid puuduvad ja sisuliselt on tegu mänguasjadega. Osa kaupmehi on kokku leppinud. et alla 18-aastastele neid ei müüda, aga kasutamisel vanusepiirang puudub.

"Peaks ikkagi mingisugune kontroll olema. Päris (nii) ei saa, et iga piimapood ka neid relvi müüb, kuna need näevad ikkagi väga üks-ühele välja päris relvadega. Ei ole veel täna ühtegi eksperti mina näinud, kes oleks võimeline tuvastama, kas tegemist on mänguasjaga või päris asjaga," rääkis Andrus Klooster MTÜ-st Naissaare Airsoft Camp.

Praegu saab airsofti relvi osta nii kodutarvete kui ka motopoodidest. Klooster peab mõistlikuks miinimumnõuete kehtestamist seadusega.

"Hakkame sellest pihta, et relvataolise esemega ei käida tänavatel, sellega ei saa päris igas parginurgas tegelda," ütles Klooster.

Eelnõusse ongi sisse kirjutatud, et airsofti relvi ei tohi müüa alla 18-aastastele, avalikus kohas tuleb neid kanda varjatult ning seadusega keelatakse nendega ähvardamine.

Kui esialgu airsofti- ja paintballi relvade müüki riik litsentseerida ei soovi, siis signaalrelvade müümist küll. Ka kaalutakse signaalrelvade registreerimist ning see nõue laieneks juba ostetud relvadele.

"Need relvad sageli on kergelt ümberehitatavad, ja on inimesi, kes seda teevad. Meil on infot, et nii mitmed läbi sellise ebaseadusliku tegevuse Soome ja Rootsi (jõudnud) relvad pärinevad just Eestist;" lausus siseministeeriumi nõunik Riita Proosa.

Seni ainsana õhkrelvadele kehtiv piirang (kaliiber ei tohi olla suurem kui 4,5 mm) on kavas asendada võimsusepiiranguga 17 džauli. "Aktuaalse kaameraga" rääkinud asjatundjate sõnul muudab see õhkrelvade müügi sisuliselt võimatuks, sest lõviosa relvade võimsus on 24 džauli.

Proosa sõnul on võimsuse piirangu esitanud eksperdid ja selle on lihtne põhjus. "Tugevama suudmeenergiaga õhkrelv on sisuliselt pea sama ohtlik kui väiksekaliibriline tulirelv," märkis ta.

Erinevalt kaliibrist pole võimsust võimalik visuaalselt kontrollida ning praegu puudub Eestis tehniline võimekus võimsuse mõõtmiseks. Samuti tekib küsimus, mis saab juba olemasolevatest õhkrelvadest, mis üldjuhul on võimsamad.

"Nendega saab rakendada nii-öelda vanaisa klauslit, et need, mis täna on inimestel olemas, need on ja jäävad, aga uuematele hakkaks kehtima mingisugused piirangud," lausus Proosa.

Relvaseaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu on plaanis tänavu suvel kooskõlastamiseks esitada.