Briti merevägi ei lükanud tagasi väited, et lennukikandja võib sõita läbi 180 kilomeetri laiuse Taiwani väina. See tuleneb sellest, et Pekingi surve Taiwanile on viimastel aastatel kasvanud.

Hiina peab isevalitsevat ja demokraatlikku Taiwani enda territooriumiks ja on lubanud selle ühel päeval vajadusel jõuga tagasi võtta. Hiina õppused Taiwani lähistel tõstavad piirkonnas pingeid veelgi. 

Ka pinged Hiina ja Suurbritannia vahel kasvavad. Hiljuti kiitis Briti parlament heaks seaduse, võimaldab valitsusel võtta üle Hiinale kuuluva British Steeli juhtimise. 

Lahingugrupi juht kommodoor James Blackmore ütles ajalehele The Telegraph, et tema grupp on valmis läbima kõik vajalikud piirkonnad.

"Ma täidan mis tahes missiooni, mis mul kästakse teha. See on minu ülesanne," ütles Blackmore. 

50-aastane Blackmore ütles, et ei saa marsruudi kohta täpsemaid detaile anda. Eesmärgiks on kaitsta rahvusvahelist korda ning täpsema marsruudi paneb paika juba Briti valitsus. 

Hiljuti kohtus Briti relvajõudude staabiülem Tony Radakin oma Hiina kolleegidega. Meedias levivad nüüd väited, et hiinlased andsid  Radakinile teada, et Briti laevade sisenemine Taiwani väina pole vastuvõetav. 

Kui lahingugrupp ei läbi väina, annab see märku, et Briti võimud ei taha suhteid Hiina kommunistliku parteiga rikkuda. Pole veel ka selge, kas Briti laevad osalevad huthi mässuliste vastases võitluses. 

Punase mere piirkond on ülemaailmses meretranspordis väga tähtis koridor, sest tavaolukorras läbib lõunast merre viiva Bab el-Mandebi väina 12 protsenti kogu maailma merekaubandusest. Huthide rünnakute tõttu on paljud laevafirmad otsustanud Punast merd vältida, kuid selleks tuleb sõita ümber Aafrika lõunatipu ja nii on teekond märksa pikem.

Briti laevastiku missioonil osaleb umbes 2100 sõjaväelast, koostööd tehakse ka teiste riikidega, sealhulgas Norra, Kanada ja Prantsusmaaga. Lennukikandja on varustatud F-35 hävitajatega, Puma droonidega ning allveelaevade vastaste helikopteritega. 

Lennukikandja HMS Prince of Wales maksab umbes 3,1 miljardit naela ehk ligi 3,6 miljardit eurot.