Kliimasoojenemise, ehk soojemate talvede ilmekas näiteks on see, et Eesti kõige uuem, kuigi juba 27 aasta vanune Botnica, on viimase 12 aasta jooksul saanud jäämurdetöid teha ainult pooltel aastatel.

"Pooled aastad on olnud sellised, kus on jäämurdja abi vaja olnud Sillamäe, Kunda kandis. Ja pooled on nii soojad , et ei ole sellist jääd tekkinud, ja kui, siis on olnud nii kerge jää, et jäämurdjat pole vaja olnud," lausus jäämurdja Botnica kapten Indrek Kivi.

"Järgneva paarikümne aasta jooksul keskmine külmemate talvede hulk on vähenevas trendis. Ehk sellised talved, kus on oluline jääkate Soome lahes või Liivi lahes, on vähenemas," ütles transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu.

Aastatel 2020–2022 kulus jäämurdele igal aastal ikkagi veidi üle viie miljoni euro. Viimasel kahel aastal aga aastas juba kuus miljonit eurot sest maksta tuleb ka valmisoleku eest. Samas ei tule see raha maksumaksja taskust, vaid riigile laekunud veeteedetasudest.

"Iga laeva külastusega, mida välisriigi lipu all ja ka Eesti lipu all olevad laevad Eestisse teevad, makstakse veeteede tasu. Kuni 2019. aastani tulud veeteede tasudelt olid suurusjärgus 20 miljonit," lausus Truu.

Saarte Liinid, kes opereerivad nelja kaubasadamat Virtsus, Rohukülas, Heltermaal ja Roomassaares, aga täheldavad, et ega jäävabad talved siiski talvekuudel kaubalaevade mahtu oluliselt ei kasvata.

"Kuna Saarte Liinide sadamad ei ole jäämurdjaga teenindatavad sadamad, nii et riik meile jäämurdeteenust ei osuta, siis üldiselt talviseks perioodiks ei planeerita laevu, sest ei ole kindlust, et saab seda laeva laadida," lausus Saarte Liinide sadamate peakapten Andrus Maide.

Kui Botnica on viimase 12 aasta jooksul saanud tööd pooltel aastatel, siis üle 60 aasta vanune Tarmo veelgi vähem. Tarmo peaks lõplikult pensionile jääma 2028. aastal ja riigil on ikkagi plaan ehitada uus jäämurdja Tarmo asemele.

"Kui me võtame jäämurde uuringu aluseks, siis suurusjärgus on (hind) seal 100–120 miljonit eurot. Ja Eesti riigi jaoks on mõistlikum variant kindlasti multifunktsionaalsem laev, mis ka väljaspool jäämurdevõimekust on võimeline tegelema näiteks reostustõrjega, teadustöödega ja muude riigi jaoks oluliste funktsioonidega," rääkis Truu.