Liive rääkis saates, et elektrisüsteemi kokku kukkumise võimalus on alati olemas, aga see, et see juhtus nii mastaapselti, on erakordne.

Liive sõnul juhtunu kohta veel täpseid tehnilisi andmeid ei ole ja seni on levinud erinevad spekulatsioonid. "Tehnilised põhjused me saame nädalate, võib-olla kuude pärast teada. Aga välistatud on ametlikult küberrünnak. Spekuleeritakse, kas kuskil elektriliini all oli mingi põleng, mis võis tekitada olukorda, et mingid liinid kukkusid välja. Me täpselt täna vastust ei tea, spekulatsioone on palju," lausus ta.

Kindel on tema sõnul aga see, et elektrisüsteemis peab tootmine ja tarbimine olema kogu aeg tasakaalus. "See tasakaal läks millegipärast ära ja kui sagedus hakkab kukkuma, siis hakkab tööle sagedusautomaatika, mis hakkab ka kaitsma elektrijaamasid ja hakkab välja lülitama ja süsteem kukub kokku. See juhtus. Ja näiteks viie sekundiga kadus pool tootmisest ära," rääkis Liive.

"Hispaania süsteem on palju suurem kui Eesti oma, umbes 30 korda suurem. Nii, et 30 gigavatist 15 gigavatti, ehk piltlikult öeldes 15 Eesti tiputarbimise tootmine kukkus ära viie sekundiga. Aga miks ta ära kukkus, seda me täna veel ei tea," sõnas ta.

Liive rääkis, et elektrikatkestuse hetkel oli päikeseenergia toodang üle 50 protsendi, samuti tuli elektrit tuulest.

"Hispaanias on väga palju taastuvenergiat. Mõnda aega tagasi ka raporteeriti, et oli päev, kus mõned tunnid oli 100 protsenti taastuvenergia. Fakt on see, et kui me võtame meie vanad Narva elektrijaamad, pöörlevad generaatorid, nad genereerivadki inertsi, mida tegelikult päikese- ja tuulejaamad ei anna elektrivõrgule. Kui selle päikese ja tuule tootmine on väga suur, siis see elektrisüsteem on haavatavam," rääkis Liive.

"Üks oluline asi veel, on see, et Eestis me oleme rääkinud palju elektriühendustest. Ja kui me vaatame Eesti elektriühendusi. Meil on Soome poole kaks kaablit, millest üks küll on väljas, meil on Balti maadest Rootsi, meil on Poola üks ühendus, mis on vahelduvvoolu ühendus. Meil ühendusi on oma tiputarbimise kohta tegelikult päris palju," lisas Liive.

"Kui me räägime Hispaaniast, siis Hispaanias on Prantsusmaa poole alla 4000 megavati ühendusi. Kolm-neli kaablit on seal ainult. Hispaanial ei ole tegelikult nii palju elektrilisi ühendusi proportsionaalselt oma tarbimise kohta," rääkis ta veel.

"Aga see oli nüüd näide, millest me ka veebruarikuus, kui me ühendasime ennast lahti Vene süsteemist ja läksime Lääne- ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemi, sinnasamasse, kus Hispaania ja Portugal on, et seda sagedust tuleb hoida, tootmine ja tarbimine peab olema tasakaalus. Ja juhtus see, milleks me olime valmistunud siin ja paljud olid generaatorid ostnud, et äkki juhtub midagi," sõnas Liive.

Liive kordas veel, et elektrisüsteemis võib alati juhtuda, et tootmine ja tarbimine läheb paigast ära ja hakkab siis doomino-efektina kokku kukkuma.

"See juhtub nii kiiresti, et inimene ei saa sinna sekkuda. Balti maades meil samamoodi on sagedusturg ja esimene turg on see, mis töötab automaatselt. Ta automaatselt paneb juurde kuskil tootmist, kuskilt akudest tuleb. Palju on ka juttu olnud viimasel ajal, et see reservide turg on Eestis väga kallis. Aga elektrisüsteemid, et ennast ikkagi hoida püsti, ka vaatamata ootamatustele, omavad kiirelt käivituvaid reserve. Ja see kõik toimub automaatselt, kuid need süsteemid Hispaanias ei töötanud piisavalt kiiresti," ütles Liive veel.