Ehkki Ibeeria poolsaare elektrikatkestuse täpsed asjaolud ei ole veel teada, näitas see, kui oluline on elekter ühiskonna jaoks ning lisaks keskkonnajalajäljele tuleb väga tõsiselt võtta ka varustuskindlust ja taskukohast hinda, rääkis Sutter, kes praegu on tööandjate keskliidu juht, kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Teise aspektina tõi Sutter välja, et kuna vahelduvvoolusüsteem töötab 50 hertsiga, siis tuleb elektrisüsteemi toimimiseks hoida elektri tootmine ja tarbimine kogu aeg absoluutselt tasakaalus. "Ja kui see tasakaal läheb mingist piirist välja, mis on üsna kitsas, siis tagajärjed võivad olla väga fataalsed," hoiatas ta.

Kuna aga päikese- ja tuuleenergiast toodetav elekter, mida on Hispaania ja Portugali võrkudesse viimasel ajal palju lisandunud, ei panusta sageduse hoidmisse, siis muudab nende osakaalu kasv tootmisportfellis elektrisüsteemi juhtimise keerulisemaks, tõdes ta.

"Ja mis on ka meeldetuletus selle Hispaania ja Portugali äparduse juures, et juhitamatud elektri tootmisvõimsused ja nende kiire lisandumine süsteemi ei tee sageduse juhtimist lihtsamaks, mis on ka kindlasti üks oluline aspekt. Seal oli erinevatel andmetel päikeseenergia hulk sellel hetkel, kui katkestus juhtus, süsteemis 50 kuni 65 protsenti, mis on väga palju. Ja kui me siin vaatame viimast päikesepaistelist nädalavahetust Balti süsteemis, siis ega me palju maha ei jää. Selles mõttes tasub selle peale tõsiselt mõelda," hoiatas Sutter.

Endine energeetikajuht märkis, et Balti riikides hakkasid pärast Venemaaga ühisest võrgust lahkumist tööle küll sageduskompensaatorid – põhimõtteliselt suured hoorattad, mis aitavad süsteemis sageduse tagamiseks vajalikku inertsi hoida, kui selles on vähe nii-öelda pöörlevaid elektrijaamasid – aga need aitavad siiski ainult mingi piirini ja sealt edasi võib ikkagi probleem tekkida.

"Nii et tõesti – elektrisüsteemi juhtimine kui selline saab olema päris paras väljakutse igal pool, kus taastuvenergia hulk ületab mingi piiri," tõdes ta.

Sagedusreservide turule tuleb ruttu uusi pakkujaid leida

Kommenteerides praegu sagedusreservide turul hindade suurt muutlikkust ja keskmise hinna tõusu prognoositust märksa kõrgemaks, leidis Sutter, et turu käivitamisega jäädi hiljaks ning praegu tuleks püüda tuua sinna kiiremas korras täiendavaid pakkujaid.

"Kui me desünkroniseerisime Venemaast ja tekkis meeletu nõudlus paindlikkuse järgi süsteemis, et sagedust balansis hoida, siis turg käivitus samal päeval. Ja kui keegi arvas, et esimesel päeval, kui turg käima läheb ta kohe toimib, siis see kindlasti nii ei ole," rääkis Sutter. "Ma ise tegin ettepaneku neli-viis aastat enne desünkroniseerimist, et seda turgu tuleks hakata vähehaaval avama, et turuosalised saaks hakata harjutama, oma tehnilisi võimekusi vaatama, et see turg saaks korralikult toimima. Tegelikult see avamine võttiski nii kaua aega, et ta sai täpselt samal ajal, kui vaja, avatud. Ja tulemus on see, et turul ei ole piisavalt pakkujaid, alles harjutatakse, õpitakse ning see kõik tuleb väga-väga suure hinnaga elektritarbijatele," lisas ta.

Sutter viitas, et kui alguses arvati, et selle teenuse hinnaks kujuneb 60 miljonit eurot aastas, siis täna räägitakse kahekordsest või isegi veel suuremast kulust, mis tähendab vähemalt 15 euro lisandumist megavatt-tunni kohta, mis on lisakulu igale elektritarbijale Eestis, vähendades ka meie majanduse konkurentsivõimet.

Sellega seoses leidis ta, et kui süsteemioperaator Elering keskendub põhiliselt sellele, kuidas seda kulu arvetel peita, siis sellel ei ole mõtet, kuna see jõuab igal juhul tarbijale.

"Võime minna mõistlikumat, ebamõistlikumat teed, aga pigem me peaks ikkagi väga selgelt mõtlema, et miks see nii läks ja mida me teha saame, et seda kulu allapoole tuua," rõhutas endine energeetikajuht.

Selgitades, mida ta silmas peab, ütles Sutter, et tuleks üle vaadata kõik paindlikkusvõimekusega tehnilised vahendid Eestis ja kogu Baltikumis ning tegeleda sellega, et nad turule jõuaks. "Võib-olla panna sinna ka mingeid täiendavaid lisastiimuleid, mis on ühiskonna kogukulu mõttes väga mõistlikud praegu, et tuua see paindlikkus ikkagi turule," lisas ta.

See tähendaks, et kui mõni üksus, millel tehniliselt on võimekus sinna pakkumist teha, kuid seda keskkonnanõuete, mõne tehnilise nõude, bürokraatia või veel mingil põhjusel seda ei ole teinud, siis tuleks sellele kaasa aidata. "Ma arvan, et see on see, mida saab kiiresti teha ja siin peaks mõtlema nii-öelda karbist välja, hästi kiiresti tegutsema," rõhutas ta.

Ühe sellise võimalusena tõi ta välja tööstuslikus skaalas päikesepargid, mida saaks vajadusel väga lihtsalt allapoole reguleerida.

Lisaks mainis Sutter Läti hüdrojaamasid, mis on tema andmeil olnud sel turul suhteliselt passiivsed, kuid mis võiks sellel turul kindlasti tegutseda. "Seda peaks kontrollima ja vaatama ja kindlasti suhtlema Läti kolleegidega, et miks nad seal ei ole. Need on suure võimsusega päris kiiresti reguleeritavad üksused," ütles ta.

"Ja meil on ka Eestis turule tulemas päris suuri akusalvesteid lähiaegadel. Vaatame, et kohe, kui nad ikkagi turule tulevad, oleks aktiivsed ka sagedusturul," lisas ta.

Sutterit intervjueeris Anvar Samost.