"Kui maksud tõusevad, siis maksab selle kinni tarbija," tõdes Kattai. "Eile jõustunud aktsiisitõusud õnneks väga suurt lööki rahakotile endast ei kujuta."

"Aga tõsi on see, et viimastel aastatel on Eesti hinnatase nii kõrgeks tõusnud, et ka see väike lisakulu on paljudele inimestele tuntav," lisas ta.

Kattai märkis, et energiahindade tõusud kanduvad alati teistesse hindadesse üle.

"Bensiini aktsiisitõus koos käibemaksutõusuga juulist saab olema tuntav, kuskil kuus senti liitri kohta ja see on juba märgatav," ütles Kattai.

Kattai sõnul ei too autokütuse hinnatõus ilmselt kaasa selle tarbimise otsest vähenemist. "Kel on tarvis liigelda, need ostavad selle bensiini nii või teisiti ja hoiavad selle lisakulu siis mujalt kokku," ütles ta.

Eesti hinnatase on viimastel aastatel kasvanud üle 40 protsendi ja selle lisandub tänavu veel viis-kuus protsenti tõusu.

Alates 1. maist tõusid elektri, diislikütuse, maagaasi, vedelgaasi, kerge kütteõli, raske kütteõli ja maagaasi aktsiis. Bensiiniaktsiis jäi veel endiseks, ent tõuseb alates 1. juulist viis protsenti ning järgmisel kolmel aastal veel viis protsenti aastas.

Praegu 22 protsendi tasemel olev käibemaks tõuseb 1. juulist 24 protsendile.

Aktsiisitõusude tagamaaks on 2020. aasta kevadel valitsuses otsustatud aktsiisilangus, et leevendada koroonakriisi mõjusid. 2021. aastal pikendas riigikogu vähendatud aktsiisimäärade kehtivust veelgi, kuid eelmise aasta mais need tõusid ja kerkivad igal edasisel aastal, kuni jõuavad tagasi koroonaeelsele tasemele.

Intervjueeris Katrin Viirpalu.