Valitsuse otsusega jääb paika 1. juulist käibemaksu tõus 24 protsendini ning tulumaksumäär jõuab 24 protsendile 2026. aastast. Kui algselt kavandati julgeolukumaksu ajutisena, siis nüüd on käibe- ja tulumaksutõus tähtajatud.

"Kaitsevajadused on meil tunduvalt suurenenud, sest me leppisime kokku viis protsenti on järgnevatel aastatel vähemalt miinimum, mida me riigikaitsesse panustame," sõnas majandusminister Erkki Keldo (RE).

Ettevõtete kaheprotsendiline kasumimaks jääb ära. Üksikisiku tulumaksu hakatakse arvestama peale maksuvaba tulu mahaarvamist. Esialgne lahendus oleks toonud kaheprotsedise maksukohustuse alates esimesest eurost.

"See oleks löönud kõige tugevamalt pensionäre ja väiksemapalgalisi sellepärast, et seal ei oleks arvestatud tulumakuvaba miinimumiga. Järgmisest aastast hakkab kõigile kehtima 700 eurot tulumaksuvaba miinimum. See tähendab, et me reaalselt langetame tööjõumakse ja jätame ära selle, mis oleks meie maksusüteemi rikkunud - ettevõtete kaheprotsendilise kasumimaksu," ütles Keldo.

Sotsiaaldemokraatide sõnul ei tohiks käibemaksu tõusu muuta tähtajatuks.

"Sotsiaaldemokraatide vaatenurgast see, et püsivaks muudeti käibemaksu tõus, mis on regressiivne, mida maksavad enim madala sissetulekuga inimesed, see ei tee kuidagi meie maksusüsteemi õiglasemaks," ütles SDE aseesimees Riina Sikkut.

Ka Keskerakonna juhatuse liikme Andrei Korobeiniku sõnul ei muuda valitsuse otsused väiksemapalgaliste elu kergemaks.

"Kui me vaatame prognoose, siis need muidugi muutuvad, aga selleks aastaks on ennustatud kuus protsenti inflatsiooni ja umbes kaks protsenti palga kasvu. Reaalne palk tegelikult kaotab ostujõus. Need tavalised inimesed, kellel peaks olema kergem, tegelikult rahaliselt kaotavad sel aastal," lausus Korobeinik.