Kallas tahaks vanemahüvitise maksmist vanavanematele laiendada
Haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) hinnangul peaks vanemahüvitist paindlikumaks muutma, nii et seda saaksid ema või isa asemel vajadusel kasutada vanavanemad.
Kallas rääkis ERR-ile, et Eestis on perepoliitikas väga suur osakaal sularaha väljamaksetel ehk rahalistel toetustel, aga tõsiseks kitsaskohaks on teenused ehk toe kättesaadavus lastega peredele.
"Vanemahüvitis on meil väga hea süsteem, see on väga tugevasti sündivust omal ajal toetanud. Me oleme seda teinud juba paindlikumaks ehk oleme lubanud töötamist, aga meil on ettepanek, et saada veel rohkem tuge ka noortele peredele, kes lapse saamist vaagivad ja otsustavad, kas üldse last saada või kas saada kolmandat last," sõnas ta.
Selleks tuleks Kallase sõnul vanemahüvitist veelgi paindlikumaks muuta ning võimaldada selle maksmist ka vanavanematele, kes saaksid vajaduse korral lapse ema või isa asemel vanemapuhkusele jääda, samal ajal kui lapsevanemad tööturule liiguvad.
Kallas täpsustas hiljem, et vanemahüvitist hakataks vanavanemale maksma lähtuvalt vanavanema enda sissetuleku järgi, mitte näiteks lapse ühe vanema sissetulekust lähtudes.
Pensionäridele süsteem ei kehtiks. "Nendele see ei kehti, nemad saavad ka täna ju lapsi kasvatada, nad ei käi tööl ja ei pea sissetulekust loobuma," märkis Kallas.
Küsimusele, mida arvab sellisest plaanist koalitsioonipartner Reformierakond, vastas Kallas, et esialgu suhtutakse sellesse ettevaatlikult, muretsedes, kas vanemahüvitist peaks üldse praegu puutuma.
"Praegu meile tundub, et me oleme selle mõttega edasi liikunud," lisas haridusminister. "On ka teine ettepanek meil Eesti 200 poolt laual, mis on see, et vanemahüvitise 18 kuust viimased kuus kuud muuta oluliselt paindlikumaks ehk seda kuut kuud vanemahüvitist võib välja võtta kuni lapse koolimineku eani ehk kuni kaheksanda eluaastani."
Kallas põhjendas, et paljudel vanematel on vaja võtta korraks veel paus sel hetkel, kui laps valmistub kooliminekuks, sest see on väga suur muutus pereelus.
"Ka see on tegelikult Rootsi näitel, kus see on oluliselt paindlikum. Lapse 12. eluaastani on võimalik välja võtta vanemahüvitise mingeid osasid. Ka Eestis, kuna vanemahüvitis on väga pika perioodi ajal väljamakstav, saab osa sellest muuta paindlikumaks ja liikuvamaks. Ka see annab lapsevanematele kindlustunde, et kui neil on vaja ühildada töö ja pereelu, siis on see neil võimalik," rääkis Kallas.
Tema sõnul valmib sotsiaalministeeriumis mai lõpuks põhjalik sündimuse languse põhjuste analüüs, mille põhjal saab teha veelgi konkreetseid ettepanekuid, kuidas sündimuskriisi lahendada.
Toimetaja: Karin Koppel, intervjueeris Johannes Voltri
Allikas: "Uudis+"