Kuna ehitaja annab rekonstrueeritud hoone rahvusraamatukogule üle 1. septembril, siis septembri algusest Narva maantee 11 maja suletakse ja avakogusid hakatakse kolima Tõnismäe hoonesse. Raamatukokku kolib ka personal, kuid täies mahus hakkab raamatukogu tööle alles 2027. aasta mais. Kuna kallinenud hoone sisutuse rahastus venis, tuleb sellega tegeleda veel järgmised kaks aastat.

Praegune sisustuseta, kuid peaaegu viimistletud majakarp andis aimu, milliseks rahvusraamatukogu kujuneb. Fuajeest on sisearhitekt Ville Lausmäe meeskond kujundanud n-ö sisetänava, mis pargi põhimõttel kujutab endast avalikku ruumi, kus puudub ostmiskohustus. Fuajee senine must lagi värviti muinsuskaitse nõusolekul valgeks, et anda senisele tumedale ja süngele ruumile helgust juurde.

Algul oli idee teha sinna ka laeaken, kuid selle asemel loodi alt-üles valgustus, mis vaikselt muutub – vahetab värvi, et imiteerida pilvede liikumist taevas. "Et siin oleks kirgas, ärgas ja meeldiv olla," ütles Lausmäe.

Säilitatud kõik vanad uksed

Kõike väärtuslikku vana on sisearhitektid soovinud aga säilitada.

"Ülejäänud maailma täiesti uuena ehitatud rahvusraamatukogudel pole seda, mis on siin," ütles Lausmäe. Rääkides nõukogudeaegsete elementide säilitamisest, märkis Lausmäe, et ta ei tea, kas neid üldse nõukogudeaegseteks nimetada saab, sest need on tehtud eesti inimestelt eesti inimestele. Säilitatud on lisaks dolomiidile ka kõik uksed ja kunstiteosed, mis ongi ehitatud maja sisse. Näiteks on ühe lugemissaali klaasseintes Rait Präätsa vitraažid aastast 1991.

"Vana on valatud uude kuude, et kaoks ära vana kole hõng," ütles Lausmäe.

Kohvik uues kohas

Rahvusraamatukogu kohvik, mis varem asus esimesel korrusel, on uues majas ehitatud fuajee kohal asuvale poolkorrusele, kust avanevad vaated Kaarli kirikule ja haljasalale, kus varem seisis Aljoša. Kaks keerdtreppi viivad kohvikusse, mis külgnevad ruumidega, mida saab kasutada tööks arvutiga või kus viibida lastega. Kohviku köök asub aga mõni korrus allpool ja toit saabub söögisaali teenindusliftiga.

Kui kunagi aeti rahvusraamatukogu fuajees taga vaikust, siis uues majas see enam eesmärk ei ole. Lausmaa sõnul on eri funktsioonidega ja vajadustega alad piisavalt hästi eraldatud, et maja saab lubada ka eluga kaasnevaid helisid.

Raamatukokku tuleb suures osas eritellimusmööbel, mille Eesti tootjad on loonud just selle maja jaoks, samuti Eesti kunstnike tehtud vaibad. Hoonesse on Lausmäe sõnul vaja üle 4000 eri tüüpi mööblieseme, ja kuna maja on suur, teeb see mahuliselt kokku rohkesti toole, laudu, riiuleid ja muud.

Eraldi boksid rühmatööks

Rahvusraamatukogu direktor Martin Öövel ütles, et rekonstrueeritud majas saab sisu poolest olema senisest rohkem avatust – rahvaraamatukogu ja rahvusraamatukogu rollid segunevad.

Ööveli sõnul on rahvusraamatukogu jätkuvalt teadusasutus, kuid seal on suur roll lisaks muule ka hariduskeskusel, mis katab kogu inimese elukaare lastest vanuriteni. Ruumiplaneeringu järgi tähendab see, et mida kõrgem korrus, seda vaiksem seal on ja seda tõsisemat süvenemist nõudvat seal teha saab.

Arvestatud on aga ka sellega, et oluline põhjus tänapäeval raamatukokku tulla on rühmatöö ruumid. Avatavas rahvusraamatukogus on kokku 62 väikest ruumi, mida saavad kasutada korraga kaks-neli inimest, et seal kas koos õppida või näiteks mingit projekti arutada. Teatud hulk kasutuskordi on tasuta, sealt edasi on võimalik ruume juba rentida.

Rahvusraamatukogu püramiidilaadse kupli alla ehk kaheksandale korrusele, kus varem asus kasutuseta tuvipööning, on loodud multifunktsionaalne saal, kus saab teha ka teatrit. Kuplit ümbritsev piduliku vaatega katuseterrass plaanitakse samuti avada külastajatele – Lausmäe sõnul võiks sellest saada paik, kus tutvustada linna külalistele.

Kinosaal Leida filmihuvilisele

Rahvusraamatukogu hoonesse kolib ka rahvusarhiivi uus Tallinna keskus. Lisaks hoidlatele ja kontoriruumidele toob rahvusarhiiv hoonesse ka kinosaali Leida, kus on kohti ligi sajale kinohuvilisele. "Filme ei koguta ainult hoidla jaoks, vaid selleks, et jagada filmipärandit üha uute põlvkondadega," ütles rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea. Näripea rõhutas, et plahvatusohtlikke nitrofilme majja ei tule – neile ehitatakse hoidla väljaspoole Tallinna.

Maa-alustel korrustel asuvad rahvusraamatukogu hoidlad ja tohutu tehnoruum. Varjendit rekonstrueeritud hoones pole.

Kui rahvusraamatukogu rekonstrueerimist plaanima hakati, kirjutati 2022–2025 aasta eelarvestrateegiasse selle planeeritud maksumuseks 53,2 miljonit eurot. Hoone rajamine on vahepealsel perioodil aga pidevalt kallinenud ning koos sisustusega on maja maksumus jõudnud 106 miljoni euroni.