Berliinis oli inimestel täna vaba päev. Brandenburgi värava ees meenutas sõja lõpu aastapäeva fotonäitus. Sõja, mis nõudis kümneid miljoneid elusid ja mille Saksamaa valla päästis.

"Mind jätkuvalt šokeerib, mis tollal juhtus. Seetõttu on mul hea meel, et meil oli võimalus demokraatia üles ehitada," sõnas Beate.

"Kahju on ainult sellest, et sõda ei lõppenud. Kui maailma vaadata, siis inimkond pole midagi õppinud. Või on?" lisas Heiko.

Sõda lõppes kindralfeldmarssal Wilhelm Keiteli allkirjaga kapituleerumisaktil Berliini südamest rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel Karlshorstis.

Siinses muuseumis on toonase võitja nõukogude liidu sümboolika ja sõjatehnika jätkuvalt au sees ning inimesed toovad tanki juurde lilli.

"See on lihtsalt sünnis neile sel päeval mõelda ja aitäh öelda," ütles Eberhard.

"Nõukogude Liit vabastas meid, kandis põhiraskust. Ja ma tunnen, et seda tuleb austada," lausus Friedrich.

Samas küsib muuseum külastajatelt, mida nõukogude mälestusmärkidega peaks tegema.

"Me peaksime neid raamistama nõukogude mälukultuuri osana, mis on tänasest kaugel," ütles Karlshorsti muuseumi teadur Christoph Meissner.

Suurima nõukogude memoriaali juures Berliinis Treptowi pargis moodustus lillede toojatest täna järjekord.

"Kõigepealt tahame aitäh öelda Punaarmeele selle eest, et nad Saksamaa ja Berliini tookord sõjast vabastasid. Ja loodame, et midagi sellist enam ei juhtu," ütles Inna.

Nende kõrval seisid inimesed aga Ukraina lippude all.

"Kahjuks nõukogude liidu enda režiimi kuriteod ei ole teadvustatud ega hukka mõistetud," lausus Jelena.

Veel enam oli Ukraina värvidesse mähitud tankimonument Brandenburgi värava lähedal.

"Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühine röövimine vallandas sõja," ütles Jan.

Jani sõnul tuleks mälestusmärgile raiuda sõja algusajaks 1939, mis ka Nõukogude Liidu rolli selle vallandamises selgeks teeks. Esialgu pole näha, et Saksamaa selliseid samme oleks valmis astuma. Küll aga on Saksamaal plaanis rajada memoriaal natsiokupatsiooni ajal hukkunud poolakatele, esialgu saab riigipäeva hoone juurde paika ajutine mälestuskivi.

"Me võime rääkida tühjast kohast sakslaste kollektiivses mälus, mis puudutab suhteid Poolaga, eriti saksa okupatsiooni Poolas teise maailmasõja ajal. See on justkui lähtekoht või maamärk sakslaste kollektiivse mälu maastikul," Saksamaa Poola asjade instituudi uurija Bastian Sendhardt.