Praegu lähtub lasteaedades ja koolides pakutav toit nõuetest, mis pandi paika 2008. aastal, kuid vahepeal on muutunud nii toiduvalik kui ka laste tervis ja seetõttu on sotsiaalministeerium saanud valmis uue määruse, mis seniseid nõudeid muudab.

Määruse eesmärk on soodustada laste tervislikumat toiduvalikut ning ministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ütles, et edaspidi saavad lapsed süüa märksa mitmekesisemalt ja tasakaalustatumalt.

"Suurem rõhk on taimsetel toodetel, köögiviljadel ja puuviljadel," selgitas ta. "Ühtlasi aga vähendame ka reguleerimist ja lihtsustame nõudeid toitlustajatele, et neil oleks lihtsam lastele süüa valmistada."

Põldsaar lisas, et kui seni pidi lasteasutuse kokk lähtuma nõuetest mikrotoitainetele ja mineraalainetele, siis edaspidi peab ta arvesse võtma toidugruppe nagu köögi- ja puuviljad või piimatooted ning selline arvestus on lihtsam.

"Brokolist süüa tehes ei pea [kokk] mõtlema, kui palju on seal C-vitamiini. Edaspidi ta teab, et kui pakub kindlas koguses brokolit ja teisi köögivilju, saab laps kõik vajaliku kätte," rääkis nõunik.

Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann ütles, et ebatervislik toit põhjustab Eestis rohkem enneaegseid surmi kui alkohol ja tubakas kokku. Liiga palju süüakse töödeldud liha ning soolaseid näkse ja krõpse, liiga vähe aga juur- ja puuvilju, kaunvilju ning kala.

"Peame oluliselt suurendama taimsete asjade tarbimist. Ei pea liikuma taimetoitude või veganluse suunas, liha võib süüa, aga väiksemas koguses, kui oleme senini söönud," märkis Tillmann. "Ja veel tähtsam, peame sööma rohkem kala ja täisteraviljatooteid."

Algkoolis hakkab lapse suhkrukogus kasvama

Ka piimatooteid tarbitakse tema sõnul liiga palju ning seda kogust on vaja vähendada, et teha kõhus ruumi taimsetele toitudele. Suhkru ja magusate näkside tarbimine kasvab siis, kui lapsed algkooli lähevad.

"Üleminekul lasteaia lõpust algkooli hakkavad lapsed miskipärast hästi palju sööma suhkrut ning magusaid ja soolaseid näkse," tõdes Tillmann, kelle sõnul näitavad Norras ja Inglismaal tehtud uuringud, et lastele koolides tasuta puuviljade pakkumine aitas nende kaalu langetada.

Omaette teema on see, et ebavõrdsus Eestis kasvab. Trendid on stabiilsed, kui vaadata kõrgharitud inimesi, Harjumaa elanikke ja eestlasi, ent väljaspool Harjumaad, mitte-eestlaste või kõrghariduseta inimeste hulgas kasvab ülekaalulisus ja rasvumine kiiresti ning üks meetodeid, kuidas olukorda parandada, on kaasprofessori kinnitusel toidukeskkonna muutmine koolide kaudu.

"Koolitoidu parandamine läbi määruste võiks laste rasvumist 15 protsenti langetada," sõnas Tillmann. "Sellised sekkumised on eriti tõhusad neile, kes tulevad vaesematest peredest, vähendades ebavõrdsust."

Ingrid Põldsaar tõi esile, et lisaks toidulaua mitmekesistamisele, suhkru ja soola koguse vähendamisele toidus ning mikrotoitainete nõuannete kaotamisele on tähtis, et kõigis toidugruppides tuleb pakutavaid toite varieerida, sest ainult üht sorti kögivilju pakkudes ei saa laps kõike vajalikku kätte.

"Jätkame sama trendi, et rohkes rasvas küpsetatud toitu, näiteks friikartuleid, ei pakutaks. Magusaineid lastele ei pakuta ja need on ained, mida lisatakse suhkru asemel toidu magustamiseks. Miks on seda vaja - sest kui tahame, et lapsed harjuksid normaalsete toidu maitsetega, mitte liigsuhkrustega, ei peaks magusaineid pakkuma," põhjendas sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik.

Ka valmistoidu puhul tuleb vaadata, et tooted vastaksid teatud tingimustele. Näiteks peab kalapulk sisaldama piisavalt kala.

Keskkonna muutmine on kampaaniatest tõhusam

Perearst Marta Velgan rääkis, et praktika näitab samuti, et laste ülekaal on järjest suurem probleem ning järjest enam on ka ülekaalulisi lasteaialapsi, rääkimata algklassilastest. Ennetamine on aga alati palju lihtsam kui juba tekkinud probleemide lahendamine.

"Regulatsioonid, mis keskenduvad rohkem keskkonna muutmisele ja toele, on palju mõjusamad kui kampaaniad, et võiks tervislikumalt süüa ehk peaksime rakendama selliseid sekkumisi, mis on palju efektiivsemad," tõdes Velgan. "Arvan, et koolitoidu ümbervaatamine ja regulatsioonid, mis seda tervislikumaks teeksid, on kindlasti väga õige samm tervislikuma elu suunas ja annab lastele parema stardi nende eluteel."
 
1. septembril jõustuv rahvatervishoiu seadus puudutab ka koolipuhvetis ja snäkiautomaadis pakutavat toitu. Nimelt saab koolidirektor edaspidi suurema rolli üle vaadata, milline sisu puhvetisse sobib. Taavi Tillmanni sõnul on ajastus hea, sest kui korraga paraneb nii koolilõuna kui puhvetites pakutav valik, muutub kogu keskkond, kus õpilane oma valikuid teeb, paremaks.

Sotsiaalministeerium saadab lasteasutuste toitlustamise määruse kooskõlastusringile, kus osapooled saavad selle kohta arvamusi ja ettepanekuid avaldada ning lõplik eelnõu tekst kujuneb pärast nende arvesse võtmist.

Määrus on plaanitud jõustuma 1. septembrist, kuid osa sätete puhul on ette nähtud aastane üleminekuaeg.