Harju maakohtu kohtunik Maris Juha ütles intervjuus "Vikerhommikule", et kiirlaenude väljastamise olukord on halb ning kohtab igapäevaselt oma töös juhtumeid, kus väikelaene väljastavad finantsettevõtted põhjendavad reaalsuses maksejõuetule kliendile laenu andmist sellega, et laenu kuumakse jäi alla poole laenutaotleja sissetulekust. See aga ei vasta reaalselt vastutustundliku laenamise põhimõttele ning tegelikult peab olema laenu väljastajal veendumus, et inimene jõuab terve laenuperioodi laenu tagasi maksta.

Mõned laenude väljastajad teevad vaid maksu- ja tolliametisse töötamise päringu, et tuvastada kliendi sissetulek, kuid ei küsi näiteks kontoväljavõtet, lausus Juha. Seejuures rõhutas ta, et laenu saab ka keset ööd ja mõne minutiga.

Tööealisest Eesti elanikkonnast on laenudega hädas ligikaudu kümnendik ning enamasti on need inimesed, kellel on mitu või isegi mitukümmend laenu.

Laenuintressidele lisanduvad nii kiiresti viivised ja võlamenetluse tasud. "Lõpuks sealt ikkagi koguneb päris palju. Ja siis antakse refinantseerimislaen, millega kõik see akumuleeritakse ja hakatakse selle võla summa pealt omakorda viiviseid ja intresse arvutama," kirjeldas Juha. Järgmises faasis annab laenukontor hapuksläinud võlad inkasso kätte. "Nendega tulevad nemad kohtusse." 

Laenupakkuja võib jääda intressita

Laenudele spetsialiseerunud Bigbanki juhi Jonna Pechteri sõnul pankade jaoks laenuandjatena suurt ei muuda, kuna kliendid läbivad põhjalikuma kontrolli.

"Küll aga on krediidiasutusi, kes ei küsi dokumente, mis on klientidele väga mugav. Tehakse registripäringud ja kõik. Kui nii antakse väikseid laenusummasid, siis see ärimudel kaob turul ära," kirjeldas ta.

Pechteri hinnangul saab suure osa väljastatavatest kiirlaenudest hagimenetluse protsessis kahtluse alla seada. "Tõenäoliselt enamustel juhtumitel hagimenetlustest see läbi ei lähe, ehk finantsinstitutsioon saab tagasi laenu põhiosa, aga intressi arvestada ei tohi."

Tema sõnul mõjub muudatus arvestatavalt sellele osale laenuturust, pankadele ka kiirlaenufirmade turuosa vähenemine suurt ei tähenda.

Pechter nentis, et raske on hinnata, kui palju kiirlaenufirmade klientidest oleksid panga vaates laenukõlbulkud ning kui teoreetiliselt võib olla nende seas ka kliente, kes lihtsalt hindavad kiiret laenuväljastamise protsessi, siis nemad saaksid laenu ka pangast. "Aga kindlasti seal on ka märkimisväärselt neid, kes on saanud pangast negatiivse vastuse," lisas ta.

Maris Juha rõhutas, et kiirmenetlus on täiesti seaduslik lahendus võlanõuete esitamiseks, tänasel päeval see aga paraku tema hinnangul enam ei sobi, sest vastutustundetut laenamist on sedavõrd palju ning kiirmenetluses asjaolusid täpsemalt ei kontrollita ning sisuliselt saavad nõuded kummitempli peale, kui hagimenetluses vaatab kohtunik tõendid üle ja nõuab täiendavaid selgitusi.

Seejuures sõnas Juha, et kohtusse jõudnud menetlustes on lisatud otsa arusaamatuid summasid, mille lisamiseks on analüüsi käigus selgunud, et alust pole.

Inkassole kasvatab töömahtu

Teiste seas Julianus Inkasso omaniku Aktiva Finance Groupi tegevjuht Argo Virkebau ütles, et automaatkanali peatamine teeb võlamenetluse kallimaks nii inkasso kui ka võlgniku jaoks. "Meid see ei mõjuta, sest saame minna hagimenetlusse ka. Meie arvates on lihtsalt ääretult vale seda maksekäsku piirata, sest hagimenetluse tasud on võlgnikule ca 20 korda kallimad. Kliendil on võlg, võlg jääb alles. Ma ei saa aru, kuidas see mõistlik on."

Virkebau hinnangul ei vasta tõele ka väide, et inkassod esitaksid maksekäsus üleliigseid tasusid. "Maksekäsu ja hagi vormid ja read on erinevad, mida kus kokku liidetakse. Aga need summad kuskilt ei erine ja kuskilt ei ole maksekäsud suuremad, vaid hagid suuremad," rääkis ta.

"Seda, kas krediidiandjad jälgivad vastutustundlikku laenamist, ma ei tea. Kui ei laena, siis tuleb seda korraldada ja reguleerida. Meie kui ostame võlaportfelle, küsime alati allkirja, et seda on järgitud. Kuidas nad päriselt teevad, ma ei tea, nad on võtnud vähemalt lepingulise kohustuse krediidiandjad, kui teenust ostavad või portfelli müüvad," kirjeldas ta.

Virkebau nentis, et muutus kindlasti mõjutab turgu, kuid rõhutas, et kokkuvõttes peaksid asjad olema võimalikult lihtsad ja automatiseeritud. "Me lähtume eeldusest, et võlg on õige ja kui on käsitsi töö, siis on võlgnikule tohutult kallim," rääkis ta.

Vastutustundliku laenamisega tegelemine riigi tasandil on Virkebau sõnul tervitatav. "Loomulikult, laen peabki olema korrektselt väljastatud. Ma ei taha, et seda kuidagi inkassode või võlaportfelli ostjate vastu mängitaks, meie ei anna laenu," rõhutas ta.

See võib tähendada menetluste aastatepikkust venimist. Virkebau hinnangul on see kümnekordne töövahe, mis tähendab ka inkassole olulist töökoormust ning täiendava tööjõu palkamist.