Eesti kohtud peatasid kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise
Kohtusse jõuab arvukalt kiirmenetlusi, millest selgub, et laenuandjad ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul vajab maksekäskude kord muutmist.
Eestis on üle 80 000 tarbijakrediidivõlglase. Laenuandja saab võlga kohtus välja nõuda ka kiirmenetluse korras, kui võlgnikul pole esitada selle kohta sisulisi vastuväiteid.
Kohtu maksekäsuga kiirmenetluse korras saab nõuda kuni 8000 eurost koguvõlga, kuid kohtunikud on jõudnud pika arutelu järel veendumusele, et tarbijakrediidile maksekäsuga võla nõudmine ei sobi.
"Tavalises hagimenetluses esitatakse ka tõendid ehk kohtunik vaatab, kas need faktid ja tõendi lähevad omavahel kokku. Maksekäsu kiirmenetluses seda ei ole võimalik teha ja tarbijakrediidi vaidlustes on kohtul tegelikult kohustus seda kontrollida, kas on teatud nõudeid järgitud ehk siis vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgitud ja selle alusel siis laenu antud," ütles Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand.
Just seetõttu jõudsid kohtud ja kohute maksekäsu osakond kokkuleppe, et maksekäske nad praegu ei menetle.
"Praegusel ajahetkel tõesti tavalises maksekäsu menetluses ei ole võimalik neid asju enam edasi menetleda, sest me põhimõtteliselt tekitame lihtsalt võlglasi juurde. Ei järgita tõesti neid vastutustundliku laenamise põhimõtteid ehk siis laenu antakse inimestele, kes tegelikult seda laenu ei tohiks saada," lisas Härmand.
Laenudele spetisaliseerunud Bigbanki juhi Jonna Pechteri sõnul kontrollivad nad alati tarbijakrediidi andmisel laenaja tausta, kuid varasemalt tuli kliendil ise pangale korrektset info edastada.
"Eks ka vastutustundliku laenamise põhimõtete areng on toimunud ja nüüd rohkem mõeldakse ka sellele, kuidas pankade rolli suuendada. Küll aga miks on nii, et kohtud väidavad, et nendeni jõuavad nii-öelda needsamad maksekäsud, kust selgub, et laenu on antud mittelegaalselt? Tuleb vaadata turul ringi, sest on ju ka sellseid laenuandjad, kes annavad tõepoolest kohe ilma täiendava analüüsita laenusumma välja," sõnas Pechter.
Justiitsminister Liisa Pakosta ütles, et maksekäskude süsteem on muutmisel. Nimelt on kavas laenutaotleja kontrolliks kasutada tehisaru, koostamisel on posiiivne krediidiregister.
"Ettevõtted teavad seda juba täna, aga ikkagi lihtsalt õudne, kuidas seda kuritarvitatakse ja me tahame tõesti teha nii, et kui sa oled niimoodi laenu andnud - sa ei saa mitte kuskilt läbi ja sa ei saagi seda laenu tagasi küsida, sest sa oled selle valesti andnud," lausus Pakosta.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"