Lapitekki meenutavaid maanteid, kus uue asfaldi jaoks raha ei jätku, kohtab Eestis üha enam, mis on märk teehoiu kroonilisest alarahastusest. Tänavu on transpordiametil teede korrashoiuks ja teedevõrgu säilitamiseks sada miljonit eurot,  kuid teevara osakonna juhataja Meelis Leigri sõnul oleks vaja vähemalt 200 miljonit.

"Me oleme ümber vaadanud oma remondimeetmete sisu ja raha jagamise remondimeetmete vahel. Me oleme sisuliselt kõrvale lükanud praegu rekonstrueerimistööd, sest meil ei ole raha nende jaoks. Meil on nii-öelda sahtlisse projekteeritud sisuliselt 130 miljoni jagu rekonstrueerimistöid, see on 230 kilomeetrit, aga need kõik on ootel, seda hetke, kui tuleb parem rahastus," lausus Leigri.

Meie riigiteedel on 1177 silda, 169 sillal on juba praegu 60-tonnise kandevõime piirang, sada silda ootab remonti.

"Me ei suuda praeguse rahastuse juures säilitada sildade seisukorda sellisel kujul nagu need praegu on ja me oleme teadlikult lükanud edasi suurte sildade remonti, sest see sööks ära kogu meie sillaeelarve," ütles Leigri.

Teekatte seisukord on väga hea peamiselt meie põhimaanteedel. Kuid rohkem kui 2000 kilomeetrit tugi- ja kõrvalteid on jätkuvalt halval või väga halval tasemel, tegemist on väiksemate teedega, mille korrashoiuks Euroopa Liidu vahendeid kasutada ei saa.

Taristuminister Kuldar Leis kinnitas möödunud nädalal riigi uue teehoiukava aastani 2028, kuid murrangut kohalike teede rahastamisel vähemalt selles dokumendis ette näha ei ole.

"Selle aasta riigieelarve on paigas ja järgmise aasta ja järgnevate aastate (läbi)rääkimised hakkavad augustikuus. Ja kindlasti on teede teema see, mis on väga tõsiselt arutelu all, sellepärast et kui kogu Eesti panustab julgeolekusse, siis ka teed on tegelikult julgeolek," lausus Leis.