Tartu põhjapoolne ümbersõit jäi rahapuudusel teehoiukavast välja

Kuigi sügisel kõlasid lubadused, et koostamisel olevasse uude teehoiukavasse liastakse ka Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Tiksoja silla rajamine, siis objekt aasta alguses kinnitatud teehoiukavasse ei jõudnud. Põhjuseks see, et hetkel pole objekti rahastust.
Aastaid on räägitud ideest ja vajadusest luua Tartu linna äärde põhjapoolne ümbersõit ja üle Emajõe kulgev Tiksoja sild, mis annaks näiteks võimaluse Jõhvi poolt tulles Tartu südalinna läbimata liikuda nii Valga kui Räpina suunas. Nii võiks väheneda transiitliikluse koormus ülikoolilinna sildadel, aga ka Narva maanteel, Riia- ja Turu tänaval.
Kuigi eelmise aasta sügisel oli juttu, et toona koostamisel olevasse uude teehoiukavasse lisatakse ka eelmainitud objekt, siis transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus ütles, et kinnitatud kavasse Tartu põhjapoolne ümbersõit siiski ei jõudnud: "Käesoleva aasta alguses kinnitati lõplik teehoiukava aastateks 2026-2029 ja kuna sellel hetkel rahastust Tartu põhjapoolsele ümbersõidule kahjuks ei leitud, siis seda objekti ka teehoiukavas kirjas ei ole. Hetkel on teadmatus ehitamise osas."
Taristuminister Kuldar Leis märkis, et objekti rahastus peaks tulema kokku nii Euroopa Liidu vahenditest, omavalitsuste ja ka riigi panusest.
"Kuna ta on ka kahese kasutusega ehk siis on võimalik ka military mobility-st (EL-i sõjalise mobiilsuse edendamise fondist - toim.) küsida rahastust, et siis me lähme nii kaitseotstarbel küsima kui ka tavalise liikuvuse objektina. Selle aasta lõpuks peaks saama enam vähem paika, mis summades ja mis otstarbel rahastust Euroopast tulema hakkab ja järgmisel aastal. Siis saab hakata neid taotlusi tegema, aga suuremaks tööks läheb ikkagi 2028."
Euroopa Liidu uus rahastusperiood algab 2028. aastast. Kuidas riigi, Euroopa Liidu ja omavalitsuste rahaline panus protsentuaalselt jaguneda võiks on Leisi sõnul veel lahtine. Hinnanguliselt võiks Tartu põhjapoolne ümbersõit ja Tiksoja silla rajamine maksma minna 60-80 miljonit eurot, millele lisandub veel käibemaks, ütles Mõttus.
"Esimene on siis see minimaalne [maksumus], mis siis ulatuks Jõgeva maanteelt Tiksojasse Tallinna-Tartu maanteeni välja ja see on siis see minimaalne vajadus, see on 60 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Et saada veel paremaks ja sujuvamaks seda ümbersõitu, siis oleks tarvis lisaks ehitada juurde ka lõik Tiksojast kuni Tartuni 2+2 ristlõikega. See omakorda toob veel vajaduse 20 miljoni euro ulatuses."
Juba paar aastat on transpordiametil valmis aga põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt. Mõttus lisas, et transpordiamet jätkab praegugi täiendava projekti koostamist, et oleks valmidus raha tekkimisel objektiga kohe ka ehitusse minna. Mõttuse sõnul on teoreetiline võimalus rahastuse leidmisel objekti ehitama hakata 2028. aastal, sama ütles ka Leis.
"Praegu on kõik plaani järgi ehk siis projekteerimine käib nii nagu kokku lepitud ja rahastuse otsimine on siis nii, et 2028. aastast kõige varem saaks ehitusega pihta hakata, kui projekt valmis on. Riigil ei ole vajadust siia veel rahaliselt panustada. Nii, et kui see aeg on käes ja Euroopast on rahastus paistmast, siis saab riik oma osa lisada plaanidesse," ütles minister.
Toimetaja: Mait Ots











