Eestis on registreeritud kümmekond erakätes helikopterit
Eestis on käputäis helikoptereid ja kui kaks ettevõtjat välja arvata, kes ise ei lenda, siis on kopteriomanikud üldjuhul suured lennuentusiastid. Erinevalt kerglennumasinatest, nagu para- või deltaplaanid, juhtub kopteritega õnnetusi harva.
Kui paar aastat tagasi räägiti meedias kopterite buumist, siis esmaspäeva hommiku seisuga oli Eestis registreeritud 11 erakätes olevat kopterit, lisaks lendab siin neli-viis teiste riikide registrites olevat lennumasinat. On paar kopterit, mille omanikud on palganud piloodi, aga ka neid lennumasinaid, mis on ostetud mitme peale.
"Robinson 44, millest kaks sattusid laupäeval õnnetusse, on suhteliselt tavaline erakätes olev kopter, neljakohaline, suhteliselt lihtne hallata ja mitte ka kõige kallim," ütles transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe.
Piloodi ja koolitaja Tõnis Lepa sõnul on Eestis koptereid, mille hind küünib miljonitesse, Robinsonid aga maksavad uuena ostes 700 000 ja nende eluiga on 12 aastat
"Kui see (eluiga) on täis, siis on sul variant, kas teha peaaegu sama suure raha eest kapitaalremont või lihtsalt kellelegi ära anda – kas või muuseumisse või kohvikusse, kuhu vaid," lausus Lepp.
Eesti on kopteriga lendamiseks Lepa sõnul paraja suurusega maa, sest ilma tankimata saab lennata riigi ühest servast teise. Veidi suurema riigi puhul oleks eralennuk otstarbekam.
"Kopter on keskmiselt kolm korda kallim samaväärsest lennukist, sama (arvu) istekohtadega lennukist," ütles Lepp.
Viimase kuue, seitsme aasta jooksul on transpordiamet saanud erakopteritelt 12 teavitust kõrvalekalde intsidentide kohta ja 11 teadet ebareeglipärase olukorra kohta.
"Alates 2004. aastast võiks neid ette lugeda, õnnetusjuhtumeid on neli ja väiksemaid intsidente on olnud rohkem," lausus ohutusjuurdluse keskuse lennuõnnetuste uurija Karl-Eerik Unt.
Viimane traagiline juhtum oli kaks aastat tagasi, kui gürokopteri õnnetuses hukkus üks inimene. 2021. aastal hävis kopter, kui selle pearootori labad puutusid vastu maad. Muu maailma kogemuse kohaselt juhtub kommertslendudega vähem õnnetusi kui erakopteritega, sest neile kehtivad leebemad nõuded ning kus lennu analüüsimine on piloodi enda vastutusel.
"85, 90 protsenti surmadest on põhjustatud eralennunduse poolt. See tõenäosus on täiesti proportsioonitult eralennunduse poole kaldu," nentis Unt.
Undi sõnul on enamiku ohujuhtumite põhjuseks inimeste eksimused.
Toimetaja: Marko Tooming