Pärast kolm aastat kestnud läbirääkimist võttis Maailma Terviseassamblee vastu õiguslikult siduva pakti pandeemiatega tegelemiseks. WHO liikmesriigid tervitasid Genfis toimunud istungil kokkuleppe vastuvõtmist aplausiga.

Pakti peetakse ülemaailmse terviseagentuuri võiduks ajal, mil rahvusvahelised organisatsioonid, nagu WHO, on sattunud USA välisrahastuse piiramise tõttu järskude kärbete sihtmärgiks.

"See kokkulepe on võit rahvatervise, teaduse ja mitmepoolse tegevuse jaoks. See tagab, et me saame maailma ühiselt tulevaste pandeemiaohtude eest paremini kaitsta," ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus.

Leping sattus veel esmaspäeva ohtu, kui Slovakkia kutsus üles hääletusele selle kinnitamise üle, kuna Slovakkia peaminister, kes on Covid-19 vaktsiini suhtes skeptiline, nõudis, et tema riik vaidlustaks kokkuleppe vastuvõtmise. Leppe üle korraldatud hääletusel toetasid 124 riiki selle heakskiitmist, vastu ei olnud ükski maa ning 11 riiki, sealhulgas Poola, Iisrael, Itaalia, Venemaa, Slovakkia ja Iraan, jäid erapooletuks.

Leping vajab ka kokkulepet toimimismehhanismide paikapanekuks

Sotsiaalministeeriumi saadetud selgituste kohaselt aitab lepe paremini ennetada haiguspuhanguid ja avastada varakult uusi ohte. Samuti tugevdab see riikide koostööd kriiside ajal. Leppe eesmärk on tagada, et kõik riigid – ka väiksemad ja piiratud võimalustega – pääseksid kiiremini ligi olulistele tervisetoodetele, nagu vaktsiinid, ravimid ja isikukaitsevahendid.  

Järgmise sammuna tuleb leppele koostada lisa, milles määratakse, kuidas hakkavad riigid tulevikus üksteisele kiiresti teada andma uutest ohtlikest viirustest. Samuti, kuidas tagada, et ravimid, vaktsiinid ja muud vajalikud vahendid jõuaksid kõigi inimesteni – sõltumata sellest, kui jõukas või vaeses riigis nad elavad. Lisa loodetakse vastu võtta aasta pärast  terviseassambleel. Seejärel tuleb riikide parlamentidel lepe ratifitseerida. 

"Koroonapandeemia näitas, kui habrast on meie valmisolek, kui igal riigil on oma plaan ja koostöö ei toimi. Pandeemia ei küsi piiriületuseks viisat – kui tuli levib, ei aita see, kui ainult oma maja kustutama asud. Uus lepe aitab meil tulevikus kiiremini reageerida, paremini koostööd teha ja tagada, et vajalikud vahendid – nagu vaktsiinid ja ravimid – jõuaksid kõigini," ütles sotsiaalminister Karmen Joller pressiteate vahendusel.  

"Küsimus pole selles, kas järgmine pandeemia tuleb, vaid millal ta tuleb. Eesti seisab selle eest, et maailma tervisepoliitika oleks inimkeskne, õiglane ja toetuks teadusele," lisas ta. 

Pandeemialepe on ainulaadne, sest esmakordselt on riigid kokku leppinud, kuidas ülemaailmseteks viirusepuhanguteks ühiselt valmistuda ja neile reageerida. Lepe sündis COVID-19 pandeemia kogemusest ning selle eesmärk on, et järgmisel korral liiguks info kiiremini, otsused sünniksid koostöös ja vajalikud ravimid ning vaktsiinid jõuaksid kõigini õigeaegselt. Leppe aluseks on teaduspõhisus, õiglus ja riikide suveräänsuse austamine. See on esimene kord, kui maailm lepib kokku ka viirustega seotud info ja nendega seotud toodete jagamises nii, et ükski riik ei jää üksi. Leppe koostamises osales 194 Maailma Terviseorganisatsiooni WHO liikmesriiki, selgitas sotsiaalministeerium.

Pandeemialeppe eesmärk on parandada riikide valmisolekut võimalike uute pandeemiate puhkemiseks; tugevdada teadus- ja arendustegevust (nt vaktsiinid, ravimid, diagnostika); jagada elutähtsat teavet ja ressursse võrdsetel alustel;  
luua läbipaistvam ja õiglasem rahastusraamistik; kaitsta rahvusvahelisi tervisealaseid õigusi ja inimesi kõikjal maailmas.  

Samas ei ole tegemist üleilmse sundleppega, mis kohustaks riike näiteks inimesi kohustuslikus korras ja vastu tahtmist vaktsineerima. Ka ei kohusta see loobuma iseseisva otsustamise õigusest. Lepe on rahvusvaheline konventsioon, mis austab iga riigi iseseisvust ja põhiseadust.

Eesti jaoks muutub see siduvaks alles pärast riigikogus ratifitseerimist ning selle rakendamine toimub Eesti seaduste alusel.  Leppega ei kaasne uusi kohustuslikke rahastamiskohustusi. Eesti ja Euroopa Liit on seisnud selle eest, et uue leppe rakendamine ei tooks kaasa täiendavaid maksukoormusi, märkis ministeerium.