Osaühingu Viraito agronoom Riho Kens ütles, et kui praegu saab väetisetonni kätte juba 300-600 euroga, siis Ukraina sõja algul hind kolmekordistus.

"Eks ikka tunneme huvi, kust väetis pärit on, aga Eesti edasimüüja vastutab selle eest, et nemad kindlasti Venemaaga tegemist ei tee," lausus Kens.

Kensi hinnangul on oodata põllumeestele korralikku hinnatõusu, kui Euroopa Liit sanktsioneeribki Vene ja Valgevene väetised.

"Ma arvan, et tuleb päris keeruline aeg jälle ette. Siis tuleb väga targalt ja hoolikalt valima hakata, mida sa väetad ja kuidas sa väetad," lisas agronoom.

Eesti üks suuremaid väetiste maaletoojaid Scandagra kinnitas, et kõik praegu Eestis müüdavad väetised pärinevad Euroopa tootjailt.

"Kui siin nüüd vaatame tagasi ennesõjaaegsesse aega, siis jah, tegelikult nii nagu mujale Euroopasse, ka Eestisse ja Baltikumi tuli väga suur osa väetisi Venemaalt. Peale seda, kui see konflikt pihta hakkas, siis meie Vene väetistega enam ei tegele ja tegelikult ega mulle teadaolevalt keegi Eestis ja Eesti suurimatest nii-öelda maaletoojatest Vene väetistega täna ei tegele," sõnas Scandagra tootejuht Mikk Tagel.

Ka Tagel möönab, et tollid ja Vene väetiste hilisem keelustamine toovad kaasa väetiste kallinemise Euroopas, sest Euroopa tootjad ei suuda Venemaa ja Valgevene odava toormega konkureerida.

"Turg läheb veel keerulisemaks, väetiste hind võib minna veel kõrgemaks ja see lõpuks hakkab meie toidutootmist ja põllumehi mõjutama," ütles Tagel.

Kui paar aastat tagasi sõltus Eesti 75-protsendi ulatuses Venemaa ja Valgeve väetistest, siis nüüdseks on tarneahelad ümber korraldud ja sõltuvus on kahanenud ühe protsendini.

"Eesti on võtnud juba 2023. aastat seisukoha, et Venemaale tuleks kehtestada täielik kauba embargo. Ehk et see käik on samm õiges suunas," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Väetisetollide määruse peab ametlikult heaks kiitma ka Euroopa Liidu nõukogu.