Narvas on uueks õppeaastaks puudu 75 õpetajat. Värbamiskampaaniaga leiti Narvast 20 eestikeelset inimest, kes oleksid nõus koolis töötama, kuid paljudel on puudu kas magistrikraad või õpetajakutse. Sellisel juhul saab linn pakkuda vaid aastast töölepingut. Narva sellega nõus ei ole.

"Me ei saa inimestelt ühe aastaga nõuda magistrikraadi omandamist, me ei saa ühe aastaga nõuda üheaegselt pedagoogi teadmiste omandamist ja portfooliote tegemist. Me peame sõlmima realistliku tähtajaga lepingud. Ministeerium lükkab meid tegelikult rikkuma seadust, lükkab sõlmima tähtajatuid lepinguid," lausus Narva linnapea Katri Raik.

Narva keeltelütseumis otsitakse kaheksa õpetajat. Soovijaid on palju rohkem, kuid  kvalifikatsiooninõuetele vastab neist vaid kümnendik. Suurim mure on õpetajakutse puudumine.

"Miks head, motiveeritud, tuntud inimesed ei saa töötada koolis, kui nemad tahavad töötada koolis. Mina arvan, et õpetajakutsega on seotud seaduste segadus," ütles Narva keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina.

Narva keeltelütseumis omandasid sel aastal õpetajakutse kaks õpetajat. Kõige keerulisem on portfoolio koostamine, sest kuidas seda teha ja milleks, ega keegi täpselt seletada ei oska. Õpetajal võib portfoolio koostamiseks kuluda mitu kuud.

"Mina arvan, et see on ülepingutatud. Kui mul on magistrikraad kunstiteaduses, siis sellega ma saan praegu õpetada eesti kirjandust. Ma ei kujuta ette, et kui ma oleks õppinud kunstiõpetajaks, et kuidas ma siis seda õpetaks. No ma ei usu seda," lausus kirjanduse ja kunstiõpetaja Leila Lükko.

Narva linn tahaks uute õpetajatega sõlmida vähemalt kolmeaastase lepingu. See annaks kindlustunde koolile ja lastele, et õpetaja aasta lõppedes ära ei kao. Õpetajakutset ei peaks aga nõudma neilt, kes on kunagi õpetajahariduse saanud ja koolis töötanud.