Eesti sai eelmisel neljapäeval Riias toimunud FIBA Euroopa juhatuse koosolekul koos Hispaania, Sloveenia ja Kreekaga 2029. aasta EM-finaalturniiri ühe alagrupiturniiri korraldusõiguse. Eesti spordimaailma suure uudise taustal kerkis kohe päevakajasse universaalhalli loomise teema, mis suudaks mahutada 12 000 kuni 15 000 vaatajat.

Isegi Reformierakonna ja Eesti 200 sõlmitud koalitsioonileppesse on juba pandud kirja plaan rajada suurürituste hoone, mille ettevalmistusi hakkab vedama EOK. Mitmed asjaga rohkem või vähem seotud isikud on juba jõudnud teemat kommenteerida ja isegi pakkunud potentsiaalseid asukohti halli loomiseks.

Tein: multihall ei valmi kindlasti 2029. aasta korvpalli EM-iks

Eesti 200 liige Tanel Tein, kes multihalli ideed on vedanud juba aastast 2014, loodab, et uue hoone ehitus võiks alata alles aastal 2030.

"Multihalli asukoha otsus peab olema tehtud 2026. aasta sügiseks. Minu prognoos on, et multihalli ehitus võiks alata umbes 2030. aastal, kuid see ei valmi kindlasti 2029. aasta korvpalli EM-iks. Ehituse alustamine sõltub eelkõige spordiobjektide fondi stabiilsest laekumisest, sest ilma kindla rahastamiseta ei saa ehitust alustada. Tuleb arvestada, et multihall ei ole ainult spordihall, vaid erinevate rahvusvaheliste suurürituste toimumispaik, kus korraldatakse erivaldkondade suurüritusi ning ka see tähendab laiemat kaasatust ja ajakulu protsessis," lausus Tein.

Tein on aga arvamusel, et elu ei saa toimuda ainult pealinnas, vaid tuleb vaadata suuremat pilti, mistõttu võiks suurhalli ehitada Tartusse.

"Näiteks, kui me ütleme täna välja uudise, et rahvusvaheliste suurürituste hall ehitatakse just Tartusse ja otsus on kindel, oleks see Lõuna-Eesti piirkonnale ja ettevõtluse arengusuunale ülitugev sõnum. Sõnum, mis ütleb et Tartus toimub tulevikus suuri asju, sõnum, mis ärgitab rajama juurde hotellikohti, sõnum, mis jätab Tartusse elama rohkem inimesi, kuna kõik saavad aru, et Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonda tuleb tugevasti juurde majanduslikke võimalusi," selgitas riigikogulane.

"Selline otsus kindlustaks näiteks ka Rally Estonia jäämise tulevikus Lõuna-Eestisse, kuna Lõuna-Eesti piirkonnas on toimumas tulevikus aastaringne areng, kus Rally Estonia üritusele on tulemas teiste suurürituste kaudu tuge, mis kokkuvõttes muudab Tartu kohaks, kus toimuvad aastaringsed regulaarsed suurüritused. Tartu muutub kohaks, kus on väga tugev majanduslik potentsiaal kasvada," lisas Tein. 

Mehe hinnangul toimuks niiviisi toimetades pidev areng, kus ka näiteks Tartu lennuliine on tänu toimuvatele üritustele lihtsam juurde rajada.

"Kui mõtleme korra, mis asi on suurüritus ja milliseid inimesi ja valdkondi see puudutab, siis ürituste spekter saab olema väga lai ning väliskülastajate osakaal peaks olema vähemalt 30-40 protsenti. Tartus on toimunud Metallica kontsert, ei meenu ajakirjandusest jutte, et Tartusse ei saa kohale ja kusagil pole ööbida, see kõik lahenes. Loomulikult saab ja peab linn tugevasti veel arenema, aga selle arengu põhjuse lookski just suurürituste halli paiknemine Tartus ja mitte Tallinnas. Riigi vaates on riigi maksutulu laekumine sama, ei ole oluline, kus tehti kulutus. Lisaks võib Tartus viibiv väliskülaline suure tõenäosusega Eestisse kauemaks jääda, mis Eestisse jäetud eurode hulka veelgi suurendaks. Ärme unusta, et Rail Baltic käib Pärnu kaudu tulevikus, mis aitab sealset piirkonda," ütles Tein.

Kokkuvõttes pole Teini hinnangul hetkel oluline kuhu suurhall ehitatakse, kuna oluline on eelnevalt teha konkreetne plaan, millist halli Eestis üldse vaja on.

Oja: teoreetiliselt saaksime korraldada EM-i alagrupiturniir juba uues hallis

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja (SDE) hinnangul on koalitsioonileppesse kirjutatud suure multihalli idee üsnagi krüptiline ning hetkeseisuga on plaanid selgusetud. Küll aga on ta kindel, et universaalhalli peaks ehitama Tallinnasse.

"Kui me aga räägime lõpuks tõepoolest sellest, mille vajadusest on rääkinud viimastel aastatel meie suurimad spordialaliidud ja kontserdikorraldajad ehk vähemalt 12 000 pealtvaatajat mahutavast areenist, olen ma tõesti veendunud, et ainus ratsionaalne asukoht on Tallinn," sõnas Oja.

Kui tahta, võiksime 2029. aastal korvpalli EMi alagrupiturniiriga avada koalitsioonilepingus nimetatud suurürituste hoone ehk meie uue suurhalli.

Tundub aga, et ei taheta, sest tegutsemise asemel on valitsus otsustanud kulutada poolteist aastat ebavajalikele analüüsidele.

— Kaarel Oja (@oja_kaarel) May 25, 2025

"Kui vaatame sarnaseid halle naaberriikides, millega sisuliselt ju sündmuste osas konkureerime, siis paratamatult on kõige toimivamad need, mis asuvad pealinnades, kus on rohkem transpordiühendusi, hotellikohti ja muud suursündmuste jaoks vajalikku. Kindlasti tuleb ka märgata, et just Helsingi, Vilniuse ja Riia hallid vajavad jooksvalt vähem toetamist, võrreldes näiteks Turu, Tampere ja Kaunase omadega," selgitas Oja.

Oja on juba varasemalt kommenteerinud ideed luua suurhall Tallinna, kuid seda seetõttu, et Eesti 200 liige Tanel Tein sooviks halli hoopiski Tartusse.

"Kui me räägime aga universaalhalli puhul kuni 5000 pealtvaatajast, nagu on öelnud Tanel Tein, siis tõesti ei pea me rääkima ilmtingimata Tallinnast. Minu ootus valitsusele on esmajärjekorras, et segaste sõnumite asemel öeldaks selgelt välja, kas tegeletakse Tartu linna halli rajamisega või vajadusega, millest räägivad meie spordi- ja kultuurikorraldajad," lausus Oja.

Oja on pakkunud üheks universaalhalli potentsiaalseks asukohaks Tallinnas asuva Ülemiste ja Kopli kaubajaama ala, mis on abilinnapea sõnul valitud pika eeltöö tänu koos Tallinna spordijuhtide ja linnaplaneerijatega.

"Oleme kaardistanud alaliitude ja kontserdikorraldajate ootusi ning seejärel võimalikke asukohti Tallinnas. Kopli kaubajaama ala on meie vaatest ja linna arenguid arvestades parim. Sisuliselt on seal olemas kõik vajalik, ruumist ja logistilistest ühendustest alustades. Samuti see, et senises funktsioonis seda ala enam vaja ei ole," ütles Oja.

Oja hinnangul oleks teoreetiliselt võimalik luua uus suur multihall juba 2029. aastaks, mil Eestis toimuva korvpalli EM-i alagrupiturniiri, kuid seda juhul, kui see võetaks prioriteediks.

"Kui me täna alustaksime ja üheskoos riigiga selle selgelt prioriteediks võtaks, oleks see teoreetiliselt võimalik. Aga loomulikult on neli aastat väga kriitiline ajakava ning iga päev, mille kaotame, vähendab tõenäosust. Tallinna poolt oleme selleks valmis, küsimus on valitsuses prioriteetides," lausus abilinnapea.

Koalitsioonilepingus on kirjas, et "EOK koostab äriplaani ja asukoha analüüsi ning seejärel teeme regionaalset tasakaalustatust arvestava asukohaotsuse". Oja on juba suhelnud halli teemal EOK presidendi Kersti Kaljulaidiga ning on igati valmis universaalhalli projektis osalema.

"Mina olen universaalhalli teemadel iga hetk valmis panustama ja selgitama Tallinna linna nägemust ning võimekust. Viimati rääkisin sellest ja Ülemiste kaubajaamast konkreetsemalt just Kersti Kaljulaidiga eelmine nädal Riias olles, korvpalli EM-i Tallinnasse tuues. Oma tänases ametis, spordi eest vastutava Tallinna abilinnapeana, olen ma antud teemal iga hetk ja igal vajalikul viisil valmis panustama," lõpetas Oja.

ETFL-i pole universaalhalli aruteludesse seni kaasatud

Eesti turismi- ja reisifirmade liitu (ETFL) tegevjuhi Asmik Tsaturjani sõnul pole unversaalhalli arutelusid nendega peetud.

"Me oleme turisminõukojas edastanud meie pikaajalist sõnumit, et Eestisse on vaja konverentsikeskust. See on see teema, mis on meie laual olnud. See, mis puudutab nüüd täiendavalt, mida ma meediast kuulnud olen, siis see on spordisektor, mis oma rongi veab. See ei ole see teema olnud, mis on meie laual olnud. Meil oli ka ministriga kohtumine eelmisel nädalal ja sellist aspekti (universaalhalli loomine - toim) seal ei toodud välja," lausus Tsaturjan.

Tsaturjani üllatas asjaolu, et kui riigil ega ka Tallinna linnal ei ole raha ehitada Eestisse vajalik konverentsikeskus siis, kuidas plaanitakse universaalhalli rahastada. Positiivne on aga ETFL-i tegevjuhi sõnul see, et Tallinna linn taasalgatab konverentsikeskuse detailplaneeringu teema.

Tsaturjani hinnangul raske ka kommenteerida, millist turismisektori kasu võiks uus universaalhall riigile tuua, kuna teemat nendega arutatud ei ole.

"Peamine prioriteet meie sektoris on siiamaani olnud konverentsikeskus. Äriturism on hästi oluline meile ja meie riigile ning see on olnud meie kõige tugevam nägemus. See on see, mis toob Eestisse külastajaid ja jätab ka Eestisse raha," ütles Tsaturjan.

"Äriturismi kasvatamine on meile oluline ja me oleme sellest rääkinud kümme aastat ning selle taga on ka lennuühendused, konverentsikeskuse olemasolu ja piisav infrastruktuur majutusettevõtete näol Tallinnas, Tartus või ka siis Pärnus. Need teemad on olulised olnud ja ma isegi ei tea, kuidas seda (universaalhalli - toim) rahastatakse. Seal peavad olema ikkagi väga suured arutelud eelnevalt ja need, kes sellised sõnumid välja toovad – nendel tõenäoliselt peab olema ka see nägemus, kuidas see rahastus tuleb," lausus ETFL-i tegevjuht.

Tsaturjani hinnangul on vaja selgeks teha, mis on Eesti riigi jaoks kõige optimaalsem valik.

"See (universaalhalli - toim) mõte on väga tore, aga sellel mõttel on vanust viis päeva ja ei ole räägitud osapooltega, ei ole räägitud, milliseid asju on meil vaja. Meil on ka vaja korralikku messikeskust, aga meil on väga palju muid asju ka vaja. Nüüd siis ongi see küsimus, et mis see optimaalne on. Jah, spordirajatiste teema on kindlasti tähtis ka rahva tervise kontekstis, aga kas meil on vaja megasuuri jalgpalli-, võrkpalliväljakuid või korvpalliareene? See arutelu on meil täiesti tegemata, et millised need võimalused on. Seda aruteluringi ei ole veel tehtud," ütles Tsaturjan.

Ammon: me näeme, kui palju jääb Eestisse A-klassi artiste tulemata

Unibet Arena tegevjuhi Siim Ammoni hinnangul, et uut areeni on igal juhul Eestisse vaja ja seda näitab juba endise nimega Saku suurhalli tegevus.

"Minu hinnangul on fakt see, et suuremat saali on vaja. Täna me näeme kui palju jääb Eestisse esiteks A-klassi artiste tulemata, sest lihtsalt meie maja jääb eelarve kontekstis väikseks. Teine asi on just nimelt ka suuremate spordiüritustega. Tegelikult võiks mingisuguse spordiala EM olla iga aasta siin riigis, et kui me täna vaatame nii-öelda meie kalendrit ja kujutame ette, et näiteks meil, kui Unibet Areena oleks mahutavus tänase 9000 asemel näiteks 13 000, siis meie kalendritäituvus oleks umbes 30 protsenti suurem," sõnas Ammon Vikerraadio uudistetoimetaja Kadri Põlendikule.

Kontserdikorraldaja Live Nation Eesti peapromootori Eva Palmi sõnul on ammu sellist halli Eestis vaja, sest talveperioodil ei ole enam võimalik suuri artiste Eestisse tuua.

"See on promootori töö tuua artistid siia ja nendes huvi tekitada. Me ei saagi teha ühtegi pakkumist, kui meil ei ole mitte kusagil kontserte teha. Ma lihtsalt näen Skandinaavia pealt näiteks, millised nimed iga aasta läbi käivad. Meil ei ole mõtet neid nimesid uurida, kui meil ei ole kohta. Me teeme väga palju pakkumisi, näiteks Leetu, sest seal on lihtsalt kordades parem areen, kus kontserte teha ja seal ongi käinud palju paremaid, ägedamaid ning suuremaid produktsioone ja artiste. See ongi see, et me ei tea enne, kui meil on miski olemas, mida me saame pakkuda. Loomulikult ma ei saa mingit garantiid anda, et nüüd meil kohe tulevad näiteks Lady Gagad ja muud, aga vähemalt ma saaksin iga kord minna ja öelda, et mul on siin mega äge ning suur areen, mis mahutab näiteks 15 000 pealtvaatajat," sõnas Palm.

Palmi hinnangul on sellise suurusjärguga halli ainumõeldav asukoht Tallinn, sest pealinnades asuvate hallide domineerimine sündmuste kalendris on selle elav tõestus.

"Loomulikult vajab Eesti tervikuna sporditaristu arendamist, kuid Tartu 100 000 elanikku on lihtsalt liiga vähe, et see oleks tõsiseltvõetav asupaik "suurürituste hoonele". Sellise keskuse toimimiseks on vaja transpordiühendusi, hotellikohti ja kõike muud toetavat. Isegi Tampere, kus on üle 260 000 elaniku, on sel aastal korvpalli EM-i alagrupiga omajagu hädas, sest majutuskohti fännidele lihtsalt pole piisavalt," lausus Palm.

Tein: algatame kaughasartmängumaksu seaduse muutmise

Tanel Tein kinnitusel on ka potentsiaalsed rahastusplaanid paigas, milleks suures osas on kaughasartmängumaks.

"Algatame parlamendis kaughasartmängumaksu seaduse muutmise spordile ja kultuurile lisaraha leidmise eesmärgil. Langetame 0,5 protsendi võrra aastas maksumäära ja jõuame 2028. aastaks nelja protsendini. Kaasame eelnõu tegemisse maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo ning lisaks suurendame järelevalvet ja tõhustame nõudeid litsentsi omajatele. Eesti uus maksusuund ei saa olema muutumine maksuparadiisiks, vaid reguleeritud turuna olla rahvusvahelises konkurentsis võimekas ja tuua meie riigile lisatulu," sõnas riigikogulane.

Võimalikust lisatulust suunatakse Teini sõnul 30 protsenti riigieelarvesse, 50 protsenti spordiobjektide rahastamiseks ja 20 protsenti kultuuri ja spordi eraraha kaasamise fondi. Jaotatakse ainult tekkivat lisatulu ning olemasolevad ning seadusega paigas hasartmängumaksu jagunemised ei muutu.

Teini hinnangul on uus koalitsioonileping spordi ja kultuuri rahastusmudelite osas paljulubav.

"2025. aasta teine pool saab riigikogus olema selles valdkonnas väga töine, kuna kõik fondide loomised ja seadusemuudatused on planeeritud ellu viia 2025. aastal ning need jõustuvad 2026. aastast," lausus Tein.