Olerexi esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles pressiteate vahendusel, et kohus nõustus kütusefirmaga, et rikkumine ei olnud tahtlik ja see oli põhjus trahvisumma vähendamiseks.

"Rikkumisega keskkonda ei kahjustatud ja tarbimisse lasti ikkagi lõpuks suur kogus biokütust, mis oleks ilma piiranguteta tegelikult täitnud biokohustuse. Kuna ettevõte ka varalist kasu ei saanud, ei olnud kohtu hinnangul tegemist tahtliku teoga vaid eksimusega," märkis Nääs.

Olerex kasutas 2023. aastal biokohustuse täitmiseks kasutatud toiduõlist (UCO) toodetud biokütust, kuid seda rohkem, kui seaduses toodud piirmäär ette nägi. UCO-põhist biokütust ei tohi aineliselt kasutada rohkem kui 1,7 protsenti ning arvestuslikult 3,4 protsenti, sest kasutatud toiduõli võib arvesse võtta kahekordse kordajaga.

Olerex kaalus biokohustuse täitmiseks kas osta UCO-l baseeruvat biokütust või POME-l (palmiõli tootmise jääkproduktil) baseeruvat biokütust. POME-ga oleks saanud kohustuse täita ning see oleks olnud ettevõtte teatel isegi soodsam, kuid UCO-ga seotud piirang jäi tähelepanuta ja tehti UCO tehing.

Olerexi teatel näitas ka kohtuotsus, et ettevõte tehingust rahaliselt ei võitnud ja kuna tarbimisse lasti biokütust, siis ei kahjustunud ka keskkond.

Oliver Nääs lisas, et ettevõte otsustab pärast kohtuotsusega põhjalikumat tutvumist, kas nõustub sellega või kaebab edasi.

Keskkonnaamet ei ole otsusega rahul

"Tartu Maakohus jättis jõusse keskkonnaameti tehtud süüdimõistva otsuse, kinnitades taas, et amet teeb oma tööd reeglite jõustamisel korralikult. Jäime eriarvamusele karistuse suuruses osas, sest kohus leidis, et ettevaatamatusest toime pandud rikkumise puhul on põhjendatud leebem karistus," ütles keskkonnaamet peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

"Biokütuse osakaalu nõue on loodud selleks, et muuta kütuseäri keskkonnahoidlikumaks. Tänase süüdimõistva otsuse taustal on aga väärteomenetluse mõju juba näha: rikkumine on lõppenud ja eelmisel aastal täitis Olerex biokütuse kohustuse veatult," lisas ta.

"Seega on keskkonnanõuete täitmise eesmärk saavutatud. Süüdimõistev otsus on meie jaoks võit ning Keskkonnaamet otsuse edasikaebamiseks tõenäoliselt alust ei näe. Lõpliku otsuse teeme pärast põhjalikumat tutvumist otsusega," märkis Avarsalu.

Keskkonnaamet on Olerexi mitmetel kordadel trahvinud biokohustuse täitmise rikkumiste eest. Lisaks on ettevõtte ja selle juhatuse liikme Andres Linnase suhtes käimas kriminaalasi biokütusega seoses valeandmete esitamise kohta.

Riigikohtu otsusega jõustus möödunud aasta novembris keskkonnaameti otsus, mis mõistis Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal. Teine järjestikune biokütuse nõude rikkumine tõi ettevõttele 300 000 euro suuruse trahvi.

2021. aasta rikkumise eest karistas Keskkonnaamet ettevõtet 12 000 euro suuruse trahviga, otsus jõustus pärast pikka kohtuvaidlust.