Viljandi haigla jäi riigikohtus uriiniproovide vaidluses õigeks

Tartu maakohtu mullune otsus, millega tühistati andmekaitse inspektsiooni määratud 40 000 euro suurune trahv Viljandi haiglale, jäi riigikohtu otsusega jõusse, kuid kohus asendas kohtuasja lõpetamise põhjenduse aegumisega.
2023. aasta jaanuaris nõudis Viljandi haigla 18 töötajalt uriiniproovi, kuna haiglast oli kadunud psühhotroopseid ravimeid. Andmekaitse inspektsioon (AKI) trahvis haiglat selle eest 40 000 euroga, sest nende hinnangul ei täitnud haigla oma töötajate isiku- ja terviseandmete töötlemisel vabatahtlikkuse nõuet.
Tartu maakohus tühistas mullu detsembris AKI otsuse, tuues põhjenduseks, et asjas puudusid väärteo tunnused. Lisaks tuli inspektsioonil hüvitada haiglale 13 482 eurot advokaadikulusid.
Tänavu jaanuaris esitas AKI riigikohtule kassatsioonikaebuse ning sel kolmapäeval tegigi riigikohus otsuse, mille kohaselt ei jäänud Viljandi haigla süüdi. Küll aga muutis riigikohus kohtuasja lõpetamise alust. Nimelt lõpetas maakohus kohtuasja väärteo tunnuste puudumise tõttu, aga riigikohus asendas lõpetamise põhjenduse aegumisega.
Põhjuseks on see, et maakohus tegi otsuse 18. detsembril 2024 ja väärteo kaheaastane aegumistähtaeg saabus selle aasta 24. jaanuaril. AKI kaebus saabus riigikohtusse 27. jaanuaril ehk juba pärast asja aegumist.
"Seega ei jõudnud riigikohus enne aegumistähtaega enam mingil moel sisulist otsust teha, mistõttu tuligi lõpetamise õiguslikku alust muuta," selgitas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.
Riigikohtusse pöördus AKI eelkõige seetõttu, et nende hinnangul oli varem Eestis kehtinud andmekaitse väärteo kaheaastane aegumistähtaeg liiga lühike ja pole kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM).
Seetõttu soovis AKI, et riigikohus pöörduks eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole, et jätta kaheaastane aegumistähtaeg kohaldamata, tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus ja jõustada AKI määratud karistus.
Riigikohus selgitas oma otsuses, et AKI ei tõlgendanud IKÜM-i õigesti ja Euroopa Kohtult saab küsida eelotsust ainult pooleliolevates kohtuasjades.
Antud juhul polnud riigikohtu hinnangul ka sisuliselt põhjendatud AKI seisukoht, et neil ei olnud väärteo menetlemiseks piisavalt aega.
Toimetaja: Karin Koppel