Kaitsekulutuste tõstmine on poliitilises päevakorras kõrgel kohal olnud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal. Küsimus on muutunud seda pakilisemaks, et USA on hakanud Donald Trumpi naasmisega presidendiametisse nõudma NATO liitlastelt oma panuse suurendamist ja edastanud vastakaid signaale oma pühendumuse kohta Euroopa kaitsmisse.

"Kõik, mida läheb vaja, et olla riigi kaitsmiseks täielikult valmis, peab olema hangitud 2028. aastaks," ütles sõjaliste hangete föderaalbüroo juht Annette Lehnigk-Emden ajalehele Tagesspiegel.

Saksa relvajõudude juhataja kindral Carsten Breuer hoiatas hiljuti, et Venemaa võib suuremahuliseks rünnakuks NATO territooriumile valmis olla juba 2029. aastal.

Kindrali sõnul ehitab Venemaa üles laskemoona- ja tankivarusid võimalikuks rünnakuks NATO liikmetest Balti riikide vastu.

Lehnigk-Emden rõhutas, et kantsler Friedrich Merzi uus valitsus eraldab kaitsejõudude kaasajastamiseks ja tugevdamiseks sadu miljardeid eurosid lisaraha.

Prioriteet on raskerelvastus, nagu Skyrangeri õhutõrjetankid, ütles ta.

Merz on seadnud taasrelvastumise oma koalitsioonivalitsuse peamiseks ülesandeks ja lubanud teha Bundeswehrist Euroopa kõige tugevama tavaarmee.

Taasrelvastumine algas sealjuures juba eelmise kantsleri Olaf Scholzi ajal pärast Venemaa agressioonisõja algust.

Kaitseminister Boris Pistorius ütles neljapäeval, et tulevatel aastatel läheb NATO uute kaitsevajaduste katmiseks vaja 50 000 kuni 60 000 täiendavat sõdurit.

Läinud aastal oli Saksa armees üle 180 000 sõdurit, tollane eesmärk oli tõsta sõdurite arv 2031. aastaks 203 000-ni.