Tartu Tammelinn on siilidele oma roheluse ja aedadega üks meeliselupaikadest ja nii satuvad nad aeg-ajalt ka Tammelinna elaniku Riho Kinksi aeda. Kuigi ühe naabri juurde saavad siilid sealt vabalt liikuda, siis teistes suundades on okaskerade liikumine takistatud.

"Kunagi, kui koer oli meil väike, siis panin kõik aia alused kõik kinni, et kutsikas läbi ei mahuks. Nüüd ongi aeg aiale auk sisse teha, ma arvan. Esiteks, mina tahan, et mul aias käiksid siilid. Siin nad söövad tigusid ja aitavad mind. Teiseks, linn muutub järjest kivisemaks ja madalmurusemaks siin robotitega, et kui ma saan midagi ära teha, siis teretulemast kõik loomad ja linnud minu aeda!" sõnas Tammelinna elanik Riho Kinks.

Siilide elutingimuste paremaks muutmise teemal oma bakalaureusetöö kaitsnud Katariina Kuusaru sõnul aitavad siiliväravad loomadel hõlpsamini ja vigastustevabalt liikuda ühest aiast teise toiduotsingutele. Oluline on aga silmas pidada, et väravad tehakse suunda, kuhu on siilil ohutu liikuda.

"Me ehitame järjest siilikindlamaid aedu, et tihti on need kas betoonäärisega või on inimesed väga korraarmastajad ja pidevalt remondivad aedasid. Seda loomulikku lagunemist me väga ei lase aedades juhtuda. Asukoha puhul oleks ideaalseks kohaks just kahe aia vaheline aiapiire ehk siis tuleks naabriga läbi rääkida, kas ka tema on nõus sellise ava armsale okaskerale looma, aga võib teha ka tänava poole, kui seal ei ole väga tihedat liiklust," ütles Siilisõbraliku Tartu eestvedaja Katariina Kuusaru.

Kuna tänapäeva aiad on tugevad, puutub ka metsloomaühing sageli kokku siilidega, kes on aialippide vahele kinni jäänud ja traataedade puhul ka vigastada saanud. Ühingu sõnul vajas eelmisel aastal abi enam kui 500 siili üle Eesti, nende hulgas ka auto alla jäänud või trimmeriga niitmisel vigastada saanud loomad.

"Me Eesti metsloomaühingus näeme, et neid abivajavaid siile tuleb aina rohkem iga aasta ja see aasta taas on neid rohkem kui eelmine. See aasta on selles mõttes erinev, et talv oli hästi pehme ja meil tegelikult sellist vaheaega ei olnudki, et meil siile tuli ka talveperioodil," lausus Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla.

Kuusaru sõnul ei ole aga Eesti esimene koht, kus aedu siilisõbralikumaks tehakse. Näiteks on Suurbritannias sarnane algatus juba 2011. aastast. Lisaks Tartule soovitakse sarnane algatus teha ka Tallinnas, kus on vigastatud siile Tartust enamgi.