"Ja need vabad kohad, mis alles jäävad, nendele saavad kandideerida lapsed, kes ei ela selles omavalitsuses. Eks ta tekitab aadressidega mängimisi, me teame seda. Aga me peame otsima lahendusi, sest olukord, kus neljadele ja viitele õppinud noored Tartus, oma kodulinnas ei saa gümnaasiumikohta, see ei ole kindlasti ka õige," ütles Kallas.

Kallas rääkis, et Tartus ja Pärnus, mõneti ka Tallinnas on suur mure, et kõigile ei jätku gümnaasiumikohti. Ja samas on valdades gümnaasiumid, mis on pooltühjad. Selle on põhjustanud suur gümnaasiumidesse ränne Eesti sees, mis on aastatega üha kasvanud.

"Ehk ei liiguta mitte oma elukohajärgsesse gümnaasiumisse, vaid lähemasse suuremasse linna. Tartu on seda näinud mitu aastat, et Lõuna-Eesti valgub Tartusse gümnaasiumisse õppima," sõnas Kallas.

Nii on Eestis tekkinud olukord, kus ligi 56 protsenti ehk üle poole gümnasistidest ei õpi oma kodulähedases gümnaasiumis, vaid mujal. Seda on soosinud ka see, et suured põlvkonnad on just praegu põhikooli lõpetamas.

"Tartus on olukord, kus põhikooli lõpetajaid on umbes 400 võrra rohkem, kui on kohti gümnaasiumis. Tallinnas on põhihariduse lõpetajate arv ja gümnaasiumikohtade arv üks ühele. Samas tulevad Tallinnasse mujalt õppurid, mistõttu ka pealinnas on konkurents gümnaasiumikohtadele suur."

Minister tõi välja, et ehkki Võrus, Valgas, Põlvas ja Nõos on riigigümnaasiumid, on Tartu ikkagi see, mis noori tõmbab.

"Tartu tõmbab õppima, sest kui ülikool on järgmine eesmärk, siis astutakse esimene samm juba enne ülikooli ja tullakse Tartusse gümnaasiumi."

Järgmisel nädalal kohtuvad haridusministeeriumi esindajad Tartu linnavalitsusega, et arutada gümnaasiumikohtade arvu suurendamist. Kuid ka see pole Kallase sõnul võluvits.

"Sellega on nagu ummikutega, et teed küll teed laiemaks ehk annad gümnaasiumikohti juurde, aga ränne Tartusse veelgi suureneb ega pruugi ilmtingimata konkurssi Tartus vähendada."

Samas on selge, et 400 gümnaasiumikohta Tartusse juurde ei tehta. Ja isegi kui tehtaks, siis ei arvesta see, et Lõuna-Eestist tuleb soovijaid veelgi. Ehk teha tuleks veel rohkem kohti.

"Pinget aitaks vähendada katsete ärajätmine, mida Tartu jätkuvalt tegi. Ma saan aru Tartu soovist pingeridu teha, sest konkurss on nii suur. Aga teisalt on põhikooli lõpueksamid piisavad, et selle pealt selektsiooni teha."

Gümnaasiumidesse on Eestis olnud ajalooliselt suurem tung kui kutseharidusse. Kui mujal Euroopas lähevad pooled põhikooli lõpetajatest kutseharidusse, siis meil vaid 25 protsenti.

Kuigi Eestis on gümnaasium alati populaarsem olnud, oleks just kutseharidus see, mis võiks vähendada survet gümnaasiumidele. Seda enam, et Kallase väitel on kutseharidus muutunud palju paremaks.

Kallas tõi kutsehariduse kasuks välja, et kui kutsehariduse saanud ja gümnaasiumi lõpetanu siirduvad otse tööturule ehk ei lähe edasi ülikooli, siis kutsekeskhariduse saanul on tööturul väga suured eelised nii palga kui ka töötuse riskide osas.

"Nüüd on nelja aasta pikkused õppekavad kutsehariduses, mida Tartu pakub palju ja see on hea alternatiiv gümnaasiumile. Seal on võimalik saada keskharidus ja kutse. Samas näeme seda, et ka Tartu rakenduslikku kolledžisse on suur konkurss ehk kutsekoolid linnades täituvad väga kiiresti. Midagi pole teha – linna tuled tõmbavad."

Minister ütles, et kuigi juunikuu on hästi pingeline, sest konkursid gümnaasiumidesse on suured, siis hiljemalt augusti keskpaigaks on kõigil lastel õppimiskoht olemas.

"Kõik saavad lõpuks sisse. Lihtsalt liiga pikk on laste jaoks see pingeline periood. Peaksime pürgima selle poole, et jaanipäevaks oleks kõikidele lastele teada, kus nad saavad edasi õppida."