USA president Trump on kuus kuud ülemaailmset kaubanduskorda pea peale pööranud – ta on teatanud tollidest, need kehtestanud ning seejärel neid läbirääkimiste alustamiseks leevendanud, hoiatades samal ajal, et kui tingimused talle ei meeldi, kehtestatakse uued karmid tollimaksud.

Vaid 13 päeva enne Trumpi seatud tähtaega EL-i ja USA vahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks otsustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tavapärase läbirääkimistaktika aeg on läbi, märgib väljaanne.

Ta käis välja idee, et 27 Euroopa Liidu riiki võiksid ühendada jõud India ja Vaikse ookeani majandusbloki (CPTPP) 12 liikmega, kuhu kuulub ka Ühendkuningriik, et luua uus maailmakaubanduse algatus.

Uus algatus kujundaks ümber reeglitel põhineva globaalse kaubanduskorra, reformides või isegi asendades nüüdseks suures osas tegevuse lõpetanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WT), ütles Von der Leyen.

Oluline on aga see, et USA ei saa automaatselt kutset, rõhutas Politico.

Selline plaan näitaks maailmale, et vabakaubandus suure hulga riikidega on võimalik reeglitel põhineval korral, ütles von der Leyen reede varahommikul Brüsselis toimunud EL-i juhtide tippkohtumise lõpus. "See on projekt, millega peaksime minu arvates tõesti tegelema, sest CPTPP ja Euroopa Liit on võimsad."

Euroopa Liit ja CPTPP otsustaksid, kas USA-l lubatakse nende projektiga liituda, märkis Von der Leyen. "Minu arusaamist mööda lahkusid ameeriklased mingil hetkel," lisas ta.

Idee ametlikumast koostööst Indo-Vaikse ookeani piirkonna grupiga oli EL-i täitevvõim juba mõni kuu tagasi välja käinud. Kuid Poola peaminister Donald Tusk eitas, et see oli seotud Trumpiga.

Blokk peab olema "väga uuendusmeelne... kohati ehk ettearvamatu – nagu meie sõbrad Atlandi ookeani teiselt poolt," märkis Tusk.

Poola on praegu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Tusk ei suutnud varjata, et andis Trumpile võimaluse oma keedetud suppi süüa, täheldas väljaanne.

"Ma arvan, et me kõik oleme teadlikud sellest uuest meetodist, kuidas pidada läbirääkimisi ja rääkida kaubandusest ja muust suhtlusest," ütles Tusk, viidates selgelt Trumpi läbirääkimistaktikale. "USA on üks Euroopa lähimaid partnereid, kuid me peame olema teatud mõttes oma partneritega sarnased," märkis ta.

Von der Leyeni idee pälvis avaliku toetuse ka Saksamaa kantslerilt Friedrich Merzilt. "Kui WTO on sama düsfunktsionaalne kui see on aastaid olnud ja ilmselt jääbki selliseks, siis peame meie, kes peame vabakaubandust jätkuvalt oluliseks, midagi muud välja pakkuma," ütles ta.

Von der Leyeni ettepanek võib lõpuks osutuda vaid ajutiseks tähelepanu kõrvalejuhtimiseks sellelt, mis ähvardab osutuda suureks lüüasaamiseks, kui Trumpiga sõlmitud kaubanduskokkulepe lõpuks avalikustatakse, märkis väljaanne.

Tippkohtumisel seedisid Euroopa juhid mornilt uudist USA uuest ettepanekust edasisteks läbirääkimisteks.

Kui nad õhtusöögilauas istusid ja leppisid sellega, et nad Trumpiga head kokkulepet ei saa, küsisid nad teineteise käest, kui halva tehingu nad oleksid valmis sõlmima, et Trumpi halvimaid tollitariife vältida.

Von der Leyen ja tema meeskond peaksid järgmise paari päeva jooksul läbi rääkima lepingu raamistiku, et pidada kinni Trumpi tähtajast tingimuste kokkuleppimisel 9. juuliks. Pärast seda kuupäeva on ta ähvardanud tõsta EL-i kaupadele kehtestatavaid tollitariife kuni 50 protsendini.

Vaid kuu aega tagasi olid EL-i riigid optimistlikud Trumpi survestamise suhtes kaubandussõjas taganema. Nad sarjasid USA presidendi ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri vahelist raamlepingut, väites, et blokk on kaubanduslik suurvõim ega aktsepteeri kunagi Trumpi 10-protsendilist baastariifi.

Nüüd on EL-i seisukoht muutunud. "Parim oleks võimalikult madalam tollitariif, null protsenti on parim," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron. "Aga kui see on 10 protsenti, siis see on 10 protsenti."

Leedu president Gitanas Nauseda ütles Politicole, et EL saab USA-ga kaubanduslepingu sõlmimisel kõige rohkem loota, et teda koheldakse nagu Ühendkuningriiki.

"See oleks ilmselt parim stsenaarium," ütles Nauseda. "Aga Ühendkuningriik on USA silmis partnerina veidi teistsugune. Ja ma loodan, et meid koheldakse nagu Ühendkuningriiki – aga eks näis."

Diplomaatide sõnul seisab EL-i juhtide ees küsimus, kas püüda järgmise kahe nädala jooksul kiirelt kokkuleppele jõuda või oodata paremat, isegi kui see tähendab pikaajalist kaubandussõda USA-ga.

Sellises olukorras oleks oht, et Trump vaataks uuesti läbi oma lubadused Euroopa kaitse osas ja küsiks, miks peaksid ameeriklased maksma riikide kaitsmise eest, kes nendega kaubandussõjas võitlevad, ütles üks diplomaat.

Saksa kantsler Merz on kiire kokkuleppe üks tugevamaid pooldajaid. "Meil on nüüd 9. juulini vähem kui kaks nädalat. Ja seal ei saa keerukat kaubanduslepingut sõlmida," ütles ta.

Merz rõhutas, et tööstusharud alates keemiatööstusest ja terase- ning autotööstusest kannatavad juba praegu. "Palun leidkem kiiresti lahendus," sõnas ta.