Von der Leyeni visiit toimus nädal pärast seda, kui leedulastel kästi pealinnas Vilniuses kehtestatud lühikese droonihoiatuse ajaks varjenditesse minna. Tegemist oli esimese sellise juhtumiga alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.

"Balti riikide inimesed kogevad praegu midagi, mida paljud pidasid juba möödunud ajastusse kuuluvaks," ütles von der Leyen, seistes kõrvuti Leedu, Läti ja Eesti presidendiga.

"Õhuhäired, varjendites pered, suletud koolid ja katkenud transport. See on reaalsus Euroopa idapiiril aastal 2026," sõnas von der Leyen.

"Need ei ole üksikjuhtumid. See on Venemaa sihipärane strateegia, millega püütakse destabiliseerida meie demokraatlikke ühiskondi," ütles von der Leyen.

"Kuid sarnaselt Ukraina lahinguväljadele ebaõnnestub Venemaa ka siin," lisas von der Leyen.

Komisjoni president märkis, et Venemaal ei õnnestu oma eesmärke saavutada, kuna Balti riikide kodanikud on näidanud üles vastupidavust. Ta meenutas ka instrumentaliseeritud rände juhtumeid ning rõhutas Euroopa Liidu ühtsust Leedu, Läti ja Eestiga.

Von der Leyeni sõnul investeerib Euroopa Liit droonitõrjevõimekusse, täiustatud õhukaitsesse ja elutähtsa taristu kaitsesse. Ta märkis, et Balti riigid saavad SAFE-programmi kaudu kaitsekulutusteks täiendavalt 12 miljardit eurot.

"Oleme juba allkirjastanud SAFE-plaani Leeduga ja oleme valmis allkirjastama sarnased plaanid Läti ja Eestiga. Investeerime praegu droonitõrjevõimekusse, täiustatud õhukaitsesse ja elutähtsa taristu kaitsesse," ütles ta.

Von der Leyen sõnul suunati Ühtekuuluvusfondist Balti riikidele 1,5 miljardit eurot kaitsevalmiduseks, piirivalveks ja majandusjulgeolekuks.

"Oleme sisuliselt kohandanud praegused vahendid uue tegelikkusega ning säilitame sama lähenemisviisi ka järgmises pikaajalises eelarves," ütles von der Leyen.

Ta lisas, et Euroopa Liit tugevdab hoiatussüsteeme ja piiriülest koordineerimist, püüdes samal ajal paremini integreerida riiklikke süsteeme EL-i kosmoseprogrammide Copernicuse ja Galileoga.

Von der Leyeni sõnul võiks koos NATO-ga läbi viia piirkonna olemasolevate droonitõrje- ja eelhoiatussüsteemide ühise hindamise, et tuvastada lüngad ja kiirendada nende kõrvaldamist.

Droonihoiatused on viimastel kuudel Balti riikides sagenenud, kuna Ukraina on tihendanud rünnakuid Venemaa sihtmärkide vastu Peterburi piirkonnas Eesti ja Soome lähedal.

Balti riigid on süüdistanud Venemaad Ukraina rünnakute tahtlikus kõrvalejuhtimises.

Von der Leyen ütles, et need intsidendid on paljastanud haavatavusi ja hoiatas, et Moskva taktika võib levida lääne poole.

"Seda, mida teie kogete täna, võib homme kogeda ülejäänud Euroopa," hoiatas Von der Leyen.