Rootsi parempoolne valitsus tuli 2022. aastal võimule parempopulistliku erakonna Rootsi Demokraadid toel, lubades muu hulgas karmistada immigratsioonipoliitikat ja parandada sisserändajate lõimumist.

Nädala eest valitsusremondi käigus ametisse nimetatud integratsiooniminister Simona Mohamsson ütles, et Rootsi ilmalik ja mittepatriarhaalne ühiskond võib tekitada raskusi sisserändajaile, kes tulevad traditsioonilisematest ja konservatiivsematest riikidest.

"Me oleme äärmuslik riik, aga heas mõttes. Inimestel, kes liituvad meie ühiskonnaga, võib olla algul pisut keeruline orienteeruda," ütles minister Rootsi juhtivale päevalehele Dagens Nyheter.

Maailma väärtuste uuringu (World Values Survey) küsitlused on näidanud, et osal äsja Rootsi saabunud sisserändajatest on kohalikest rootslastest erinevad vaated näiteks lahutusele, abielueelsele seksile, abordile ja homoseksuaalsusele.

Kümneaastase Rootsis elamisega nende väärtushinnangud muutunud ja hakkavad lähenema kohalike rootslaste omadele, näitab uuring.

"Kümme aastat on liiga pikk aeg. See on terve põlvkond tüdrukuid, kes ei saa ise valida, keda armastada, või poisse, kes ei saa kapist välja tulla," sõnas Mohamsson.

Sel sügisel käivitatakse uuring, kus küsitletakse umbes 3000 inimest nende väärtushinnangute kohta, ütles minister. Poole vaadeldavate rühmast moodustavad rootsi taustaga ja poole "mittelääne" päritolu Rootsi elanikud.

Tulemuste põhjal hakatakse edaspidi lõimumispoliitikat suunama.

Mohamssoni sõnul ei ole eesmärk muuta kellegi arvamusi, vaid seista Rootsis kehtivate väärtuste eest.

Minister rõhutas Rootsi elukohaks valivad inimesed peavad püüdma ühiskonda sulanduda.

"Rootsis elamine ei ole inimõigus," ütles ta.

Rootsi on alates 1990. aastatest vastu võtnud palju põgenikke Afganistanist, Iraanist, Iraagist, Somaaliast, Süüriast ja endisest Jugoslaaviast.

Pärast 2015. aasta suurt rändelainet on nii vasak- kui ka parempoolsed Rootsi valitsused karmistanud varjupaigareegleid.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal umbes 20 protsenti Rootsi elanikest sündinud välismaal, 2000. aastal oli nende osakaal 11 protsenti.