Statistikaameti värsked andmed näitavad, et abivajavate laste arv ehk nende laste hulk, kelle turvalisus, areng või heaolu on ohus, Eestis kasvab – kui 2020. aastal vajas tuge 3052 last, siis 2024. aastaks oli see number kasvanud 3903 inimeseni. See tähendab ligi 28-protsendilist tõusu.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöö toetamise talituse peaspetsialist Ketlin Lepikult selgitas, et see on osaliselt põhjustatud suurenenud teadlikkusest laste abivajaduse märkamisel. Teavitatakse rohkematest juhtumitest kui varem.

Abivajavate laste lisandumist mõjutavad Lepikulti sõnul ka laste ja noorte seas sagenenud vaimse tervise probleemid. Lastel esineb depressiooni, ärevust ja keskendumisraskusi. "Aastatega on suurenenud noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted," nendib Lepikult. 

Vaimse tervise probleemid on Lepikulti selgitusel tingitud näiteks perekonna majanduslikest raskustest, pingelistest peresuhetest ja puudulikest vanemlikest oskustest. Need võivad ohustada lapse turvatunnet. 

Teismelised vajavad järjest rohkem tuge

Kõige rohkem on kasvanud abi vajavate laste hulk vanuserühmas 15–17.  Viie aastaga on selles vanuserühmas abivajavate laste hulk 50 protsenti tõusnud, ulatudes 2024. aastal 510 lapseni. 

Seda kinnitab ka Lepikulti sõnul uus uuring. "Uus laste vaimse tervise uuring näitab, et 15–17-aastaste seas esineb depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja söömishäireid oluliselt sagedamini kui nooremas eas."

Teismeikka jõudes suureneb risk, et hakatakse katsetama alkoholi, tubaka või narkootikumidega. Kui lapsel on juba varem olnud käitumisprobleeme või keerulised suhted kodus, võivad need probleemid vanemaks saades veelgi süveneda.

"Vanuses 15–17 muutuvad noored järjest iseseisvamaks ning katsetavad piire, mis võib viia raskusteni nii koolikeskkonnas kui ka peresuhetes," selgitab Lepikult. 

Lepikult nendib, et probleeme võivad süvendada ka surve sotsiaalmeedias ja küberkiusamine.

Märgatav tõus on toimunud ka 7–10-aastaste seas, kus abivajavate laste arv oli suurenenud nelja aastaga 191 lapse võrra.

Poiste seas on abivajadus suurem – 2024. aastal oli neid 2142 ehk poisid moodustasid 55 protsenti kõikidest juhtumitest. "Kuna poisid on olemuselt riskialtimad, siis võib abivajavate laste teadetes olla poiste osakaal suurem võrreldes tüdrukute omaga," selgitas Lepikult. 

Tugisüsteemid on ülekoormatud

Vaimse tervise probleemide ja noorte murede sagenemine avaldab suurt mõju tugisüsteemide töömahule. Juba praegu töötavad näiteks koolipsühholoogid ja lastekaitsetöötajad suure koormusega. 

"Paljudes piirkondades on vaimse tervise teenuste järjekorrad pikad, sest abivajavate laste arv on kasvanud ning mured jõuavad spetsialistideni senisest varem," tõdeb Lepikult. 

Praegu ei suuda tugisüsteemid suurenenud abivajadust täielikult katta. Kasvanud on vajadus lisaraha, tugispetsialistide ja ennetustöö järele.

Kõige rohkem abivajavaid lapsi on Harjumaal (1522), neist 1058 Tallinnas. Teisel kohal on Tartu maakond 582 abivajava lapsega. Väiksemates maakondades, nagu Hiiu või Jõgeva, on abivajavate laste arv alla 150. Harjumaal on enim abivajajaid vanuserühmas 11–14 (425 last), Tartus samas vanuses 147 last.

Spetsialistide vastutus laste märkamisel on kasvanud

Aasta alguses täiendati lastekaitseseadust nii, et teatud ametites töötavatel inimestel, nagu õpetajad, treenerid, huviringide juhendajad ja politseinikud, on nüüd suurem vastutus märgata ja teavitada, kui laps vajab abi. Kuigi kohustus teavitada kehtib kõigile, kes lastega kokku puutuvad, on lastekaitseseaduse § 27 spetsialistidel paremad võimalused lapse murede märkamiseks.

Abivajavaks loetakse last, kelle turvalisus, areng või heaolu on ohus – põhjuseks võivad olla näiteks vanemate toimetulekuraskused, väärkohtlemine, käitumisprobleemid või erivajadused. Kohalik omavalitsus algatab sellisel juhul juhtumimenetluse ning pakub ühekordset sekkumist või pikaajalisemat tuge.