Nasdaq Balti börsi põhinimekirjas on täna hommikul 34 ettevõtet. Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütleb, et börsiindeksi tõus ei üllata, selle taga on mitte ettevõtete arvu, vaid nende turuväärtuste kasv.

"Börs on kõigi aegade kõige kõrgemal tasemel praegu, mõne punktiga edestab senist rekordit. Sel aastal on lisandunud üks ettevõte, seega on olnud pigem vaikne aeg ja tõusnud on just olemasolevate ettevõtete turuväärtused," rääkis Kaarel Ots.

LHV Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma tõdeb, et viimaste aastate jooksul ei liikunud Tallinna börs praktiliselt üldse.

"Kui vaadata, et 16 protsenti on ka viimase kolme aasta tootlus, siis see tähendab, et eelmise kahe ja poole aasta jooksul oli kogutootlus null protsenti. Nüüd selle aasta 16 protsendi tootluse taga on paar kindlat ja tugevat aktsiat. Üks oli Enefit Green, mille väljaostuhind oli piisavalt kõrge, et ta üksinda juba kergitas Tallinna börsi kõrgemale ja ka Merko aktsia tootlus on olnud päris hea. Selleks aastaks väga palju kasvu alles pole jäänud, aga me ei oota ka, et börs nüüd langeks," lausus Randma.

Kaarel Ots lisab, et börsil toimuvat ei mõjuta niivõrd maailmas toimuv, kui pigem riigi enda majanduspoliitika ja maksutõusud, laiapõhjaline majanduskasv ja ettevõtete konkurentsi kasvatamine.

"Börs peegeldab majandust. See võtab hästi kokku selle, miks meil on olnud viimased kolm või rohkem aastat sellist teadmatust, mis ühtepidi paneb mõtlema uued ettevõtted, kas on õige aeg tulla börsile ja milline on üldse väljavaade ettevõtlusele ja teistpidi on meie börsil kõige suurema osakaaluga jaeinvestorid. Prognoosimine, kui palju raha kätte jääb, on pigem ebameeldiv trend," ütles Ots.

"Börs mõõdab usku. Kas investorid usuvad sellesse, et ettevõtlusel ja ettevõtetel on potentsiaali. Potentsiaal minu vaatest saab tulla siis, kui ühelt poolt on ambitsioon ja teiselt poolt tingimused selleks, et on võimalik kasvada. Nii jõuamegi sinna, et meil on nõudlus ja pakkumine, mille põhjal siis ettevõtete aktsiad tõusevad või langevad," lisas Ots.

Välisinvestorid ei pea meie piirkonda atraktiivseks, ütleb Ots. "Siin mängivad rolli geopoliitilised aspektid, kus kohalikud investorid on veidi tugevama närvikavaga," ütles ta.

Marek Randma nõustub, et välisinvestorite huvi Balti riikides tervikuna on leige.

"Suur hulk välisinvestoreid on Baltikumist lahkunud. Ja nüüd kui ettevõtted soovivad teha emissioone, tulla börsile, siis välisinvestorite huviga ei saagi enam arvestada. Investoreid peab leidma Eestis olevate institutsionaalsete investorite seast või ka arvestama suuresti väikeinvestoritega," sõnas Randma.

Ettevõte liigub börsile, kui on näiteks soov aktsiate müügi kaudu lisaraha teenida. Börsile tulek on samas kulukas, nõuab ettevõttelt nii rahalist kui ka paberimajanduslikku pingutust. Selleks pole ettevõtted tihtilugu valmis, märgib Marek Randma ja ütleb, et lisaraha saamiseks on pangalaen hoopis lihtsam võimalus.

"Nüüd on olnud ka võlakirjaturg oluliselt aktiivsem kui eelmistel aastatel. Tingimata ei pea olema pangad need, kes laenu annavad. Laenu võivad anda ka väikeinvestorid võlakirjade vormis. Seetõttu võib-olla aktsiaid ei taheta börsi kaudu väikeinvestoritele müüa," lausus Randma.