Pärnu muuseumi näitusesaali on kokku kogutud meeleolukad fotod, lood ja laulud nõukogudeaegsest õpilasmalevast. Paljudele noortele on õpilasmalev olnud esimene võimalus teenida oma raha, proovida iseseisvat elu ja õppida koos teistega vastutust võtma. 

Üks näituse koostajatest, endine maleva rühmajuht Valter Parve ütles, et malev on riigile suur võimalus, noored tahavad tööd teha, nad iseseisvuvad ja õpivad laagrielu elades kriisiolukorras käituma.

"Võib-olla niimoodi kodust välja ja sinna rühma üheskoos elama, see ehk aitaks välja tulla sellest tõrjutusest ja häbelikkusest. Ka niimoodi demograafilise kriisi peale mõeldes – ehk sünniks malevas jälle julgus vastassoole silma vaadata," rääkis Parve.

Näitusel põimuvad Eesti Õpilasmaleva üldine arengulugu ning Pärnumaa malevlaste ja rühmajuhtide kogemused. 

Fotod, rühmariided, malevavormid, päevikud ja laulikud annavad aimu nii malevlaste töörütmist kui ka sellest, kuidas sisustati ühist vaba aega. 

Maleva rühmajuht Mati Sutt tunnistab, et näitusele kogunes üllatavalt suur hulk materjali.

Näitusel saab malevalaule kuulata ja kaasa laulda, sirvida vanu päevikuid ja laulikuid ning pildistada end kokkutuleku telgi juures, mis on pärit 1974. aastast ja toodud Pärnusse Saaremaalt. 

Isetehtud rühmariided, laululehed ja fotod jutustavad noorte leidlikkusest ning oma rühma ühtekuuluvustundest. Malevapulmade ja kokkutulekute kõrval jõuavad külastajani lood sellest, kuidas endistest malevlastest on saanud uued rühmajuhid.

Näitus jääb avatuks järgmise aasta 31. jaanuarini, igas kuus toimuvad näitusesaalis malevalaulude õhtud.