"Kui võimaldada raskes kuriteos süüdi mõistetud inimestel muuta isikunime, on neil võimalik varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid," selgitab siseministeerium eelnõu seletuskirjas. 

Praegu võib igaüks, sõltumata taustast, taotleda oma nime muutmist. Eelnõu kohaselt ei oleks võimalik oma nime muuta isikutel, kelle kehtiv karistus on loetletud karistusregistri seaduse paragrahvis 28.

Selliseid inimesi oli 2020. aasta mai seisuga Eestis kokku umbes 6000.

Need on näiteks isikud, kes on süüdi mõistetud:

- tapmises või mõrvas,
- vägistamises või teistes seksuaalkuritegudes, sealhulgas:
- lapseealisega seksuaalteos,
- alaealiselt seksi ostmises,
- lapsporno valmistamises ja vaatamises – alaealise kasutamises prostitutsioonis või pornograafias,

- inimkaubanduses ja pantvangi võtmises,
- terrorikuriteos või riigireetmises,
- õhusõiduki kaaperdamises,

- narkokuritegudes,

- rahapesus,
- tulirelvade ja lõhkeainete ebaseaduslikus käitlemises,
- süütamises, plahvatuse tekitamises ja üldohtlikus mürgitamises,
- Eesti riigi vastase tegevuse toetamises.

Kurjategijatel on ees- ja perekonnanime muutmise keeld uue seaduseelnõu järgi seni, kuni karistusregistrist kustutatakse nende karistusandmed. 

Keelu eesmärk on takistada süüdimõistetud isikutel oma identiteeti varjata ning teistele inimestele potentsiaalselt ohtlikuks muutuda. "Teised ei pruugi pärast nime muutmist teada, et tegemist on ohtliku kurjategijaga, ning seetõttu ei oska nad ka võimalikku ohtu ette näha," põhjendab ministeerium eelnõu seletuskirjas.

Justiits- ja digiministeerium soovitab lisada keelu alla ka varavastased kuriteod, nagu kelmus ja dokumendivõltsimine.

"Ettepanekus loetletud paragrahvide puhul on tegemist varavastaste kuritegudega ning nime vahetamine võib soodustada uute samaliigiliste kuritegude toime panemist tulevikus (näiteks sarikelmid)," selgitab justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Ta soovib takistada petturitel uue nime all tegutsemist.

Piirang kaob koos karistuse kustumisega

Piirang kehtib vaid kuriteod täisealisena toime pannud isikutele. Alaealistena süüdimõistetud inimestel jääb alles võimalus muuta oma nime ka kehtiva karistuse olemasolul.

Kurjategijatel jääb siiski õigus võtta endale uus perekonnanimi abiellumisel. Samuti jääb võimalus abielu lahutamisel võtta tagasi oma endine perekonnanimi. 

Piirang ei ole eluaegne. "Isikule antakse võimalus oma vigadest õppida. Kui isik käitub pikka aega seaduskuulekalt ning tal on siiski karistuse kehtimise järgselt soov oma nime muuta, siis antakse talle see võimalus," seisab eelnõus.

Alla viieaastane karistus kustub viie aasta möödudes pärast karistuse kandmist. Viie- kuni kahekümneaastane karistus kustub, kui vangistuse kandmisest on möödunud kümme aastat.

Eesti Linnade ja Valdade Liit märgib, et seaduse jõustamiseks oleks vaja õigusi juurde ka nimevahetamisega tegelevatele ametnikele.

"Kui isik esitab avalduse kohapeal, siis kuidas saab ametnik kontrollida, kas isikul on vastav karistus? Ametnikul peab olema seaduslik alus karistusandmete kontrollimiseks," kommenteeris liit. 

Siseministeeriumi plaani kohaselt jõustuks nimeseaduse muudatused 1. detsembril 2025.

Praegu on siseministeeriumil kaalumisel kaks nimeseaduse muutmise seaduseelnõu versiooni, millest üks sisaldab raskemate kuritegude toimepanijate nimemuutmise keelustamist ja teine mitte.