Umbes 15 miljonit eurot maksma minev ja kuni tuhat sõdurit mahutav kaitseväe baas tuleb Narva äärelinna Kadastiku tööstuspiirkonda.

"Minu meelest on see hea asukoht. Seal ei ole lähedal suuri elumaju, koolimaju, lasteaedu. Just see oli Narva inimeste kõige suurem kartus, et sõjaväelinnak tuleb sinna, kus inimesed elavad," sõnas Narva linnapea Katri Raik.

RKIK-i põhja-kirde portfellijuhi Ando Voogma sõnul oli välja valitud asukoht kaitseväele sobivaim ja sellele alternatiive kaalutud ei ole. Samuti pole plaanis tulevikus linnakut laiendada. "Oleme teinud Narva linnavalitsusele ettepaneku, et tulevane linnak võiks paikneda just seal, sest see sobib uuele sõjaväelinnakule kõige paremini oma asukoha ja suuruse poolest," ütles Voogma.

Välja valitud maa-ala koosneb kolmest kinnistust, millest kahe omanik on Narva linn ja ühe omanik on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. RKIK on teinud omanikele ettepaneku muuta kinnistute sihtotstarve riigikaitsemaaks.

"Protsess, mis ees ootab, on pikk. Linna üldplaneeringus, mis on praegu lõppjärgus, saab tulevase sõjaväelinnaku aladest, ma loodan, kaitseotstarbeline maa. Selle otsuse peab kinnitama Narva linnavolikogu. Ja siis peab volikogu otsustama, kas linnale kuuluvad maatükid anda riigile üle, müüa riigile või vahetada. Valimiste-eelsel ajal tuleb kindlasti huvitavaid arutelusid. Nii et ma usun, et see protsess võtab hea mitu kuud, kui mitte aasta aega," ütles Raik.

"Praegu on kõik planeerimisprotsessis, aga kui kõik sujub, siis ehitus algaks järgmisel aastal ja 2027. aastal võiks juba ka sisse kolida. Täname Narva linnavalitsust asjaliku ja konstruktiivse koostöö eest uue sõjaväelinnaku kavandamisel. Sellegipoolest tasub silmas pidada, et kindlas kõneviisis saab linnaku asukohast rääkida ikka siis, kui vajalikud otsused on tehtud," sõnas Voogma.

Linnakusse on muu hulgas kavandatud kaitseväelaste majutus-, toitlustus-, staabi- ja sportimiseks sobilikud ruumid ning vajalikud tehnikahooldusrajatised.