Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kaitsevägi näeb vajadust suurendada oma kohalolu Narvas. (Täispikk intervjuu on eetris kolmapäeval saate teises tunnis algusega kell 13.05 – toim)

"Selle on kaitseväe juhataja välja öelnud, olles läbi rääkinud ka erinevate parlamendierakondadega ja saanud üllatavalt positiivse vastuse. Küsinud, et miks kaitsevägi juba ei ole Narvas. Läbi kaitseliidu, me oleme seal olemas, aga plaan on ikkagi viia alaliselt üksused Narva – läbi selle narvakatele anda signaal Eesti riigi väga tugevast kohalolust seal; harjutada narvakaid sellega, et kaitseväelased ongi igapäevane osa nende linnapildist ja tegelikult natukene ka anda nii-öelda garantiid narvakatele, et tegelikult me oleme seal, see on Eesti riik ja see on väga tugevalt Eesti linn," ütles Karus.

Karus selgitas, et kaitsevägi plaanib ühe baasi rajamist, kus hakkavad erinevad üksused roteeruma. "Olles mingisuguse aja lahinguvalves ja seejärel minnes tagasi kas siis Jõhvi või Tapale selleks, et mingi aja jooksul jälle oma normaalset väljaõpet läbi viia," ütles ta.

Baasis hakkavad paiknema nii tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

"See üksus, kelle me oleme otsustanud, et tema kord on sinna minna – olenevalt sellest, kus ta oma väljaõppetsüklis parasjagu on – võib täiesti vabalt kaasa võtta ka kõik oma reservväelased ja minna sinna lahinguvalvet tegema. Aga see suurusjärk, me räägime esialgu ca 200–250 inimest korraga."

Saatejuht Johannes Voltri küsis, kas suurendatud kohalolu Narvas tähendab ka suuremat relvastatud kohalolu ja millised relvasüsteemid Vene piirile lähemale nihutatakse.

"Kui kaitsevägi läheb sinna, ta võtab loomulikult kõik oma relvad kaasa," vastas Karus. "Küll aga ei ole see midagi sellist, millega kaitseväelased juba ei ole Narvas käinud. Meil on [Jõhvis paiknevad] Viru ja Kalevi pataljon, kes ikkagi väga tihedalt Narvaga tegelevad, käivad seal pidevalt oma harjutusi tegemas või kasvõi paraadidel, ehk siis nemad võtavad oma selle varustuse kaasa."

Praegu hindab riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) võimalikke kinnisvaraobjekte Narva linnas ja selle lähiümbruses, kuhu baas rajada – eesmärk on rajada baas võimalikult linna sisse. "Just sellepärast, et ta muutuks tavapäraseks osaks narvakate igapäevaelust," sõnas Karus.

Karus ütles, et baasi üks funktsioonidest on ka sümboolne ehk sõnumi andmine.

"Eesti sõdurid teenivad kohas, kus üks meie suurematest linnadest asub otse piiri peal ehk siis anda ka nii-öelda julgeolekusignaal seal. Teine on kindlasti see, et ma arvan, et see on ka kaitseväe poolt olnud pikka aega võlg narvakate ees – Narva on ainus Eesti suur linn, kus tegelikult kaitsevägi on väga vähe pildis olnud."

Baasis hakkavad paiknema ka liitlaste üksused.

"Kindlasti liitlased liiguvad sinna, kus meiegi oleme ja see on olnud teadlik valik," ütles Karus. "Seda kusjuures huvitaval kombel liitlased ise väga tahavad tegelikult – käia nii Narvas kui Jõhvis. Eks nende jaoks on seal omajagu eksootikat. Aga meie jaoks on lihtsalt see, et kuna liitlasüksused on integreeritud Eesti kaitseväega, siis sinna, kuhu läheb Eesti kaitsevägi, lähevad ka meie liitlased."

Täispikka intervjuud kaitseväe peastaabi ülemaga saab kuulata Vikerraadio saate "Uudis+" teises tunnis, mis algab kell 13.05.

Intervjuu ilmub ka ERR-i veebiportaalis.