Raik: need, kes kaitseväge Narvas tervitavad, on sulaselges vähemuses
Linnapea Katri Raik ütles, et kaitseväe kohalolekuga harjumine võib Narva elanikel aega võtta ning need, kes seda sammu tervitavad, on selgelt vähemuses.
Kaitsevägi kavatseb Narva rajada sõjaväelinnaku, kus paikneks alaliselt üle 200 Eesti sõduri ning samuti liitlaste üksused.
Kaitseväe peastaabi ülema Vahur Karuse sõnul paiknevad kaitseväe üksused kõigis suuremates Eesti linnades, kuid mitte Narvas. Kaitseväe linnaku rajamisega saab see viga parandatud.
"Selle rajamise eesmärk on, et kaitsevägi oleks kohal võimalikult piiri lähedal ja oleks valmis ka vastu astuma. Me läheme nii-öelda Narva elanikele ka seda kindlustunnet andma ja sellepärast, et see on üks neid kohti, kus me oleme Narva natukene unarusse jätnud," rääkis Karus.
Narva linnapea Katri Raiki hinnangul tooks paarsada sõdurit linnapilti värskust ja elu, kuid kaitseväe kohalolekuga harjumine võib Narva elanikel aega võtta.
"Neid, kes Eesti sõjaväge Narvas rõõmuga tervitavad, need on sulaselges vähemuses. Kohalik inimene vaatab seda ka nii, et miks just meile, miks just praegu, miks just nii lähedale piirile, kas me sellega magavat Vene karu ei hirmuta," ütles Raik.
Eesti kaitseväkke suhtutakse Narvas hästi. Sõjaväeparaadid ja sõjatehnika näitused on alati positiivset vastukaja tekitanud. Alaliselt Narvas paiknevat sõjaväeüksust pigem peljatakse. Peamiselt kardetakse seda, et sõja korral võib rahumeelne elanikkond tule alla sattuda.
"Rahuajal ei tekitaks see mingeid küsimusi, kuid mitte sõjaajal. Me kõik nägime, kuidas näiteks Ukrainas paiknesid sõjaväeüksused linnades ja kuidas sinna pommid ja mürsud lendasid. Seepärast pole sõjaväe paigutamine rahumeelse elanikkonna keskele hea mõte," ütles Narva elanik Oleg Kultajev.
Narva elanikud näeksid sõjaväelinnakut linnast väljaspool. Kaitseväe eesmärgiks on see võimalikult linna sisse viia, et kaitsevägi muutuks narvakate igapäevaelu tavapäraseks osaks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov