Kindral Merilo ütles, et kaitse tugevdamise tingib Venemaa agressiivsuse tõttu halvenev julgeolekukeskkond ning see, et Ukrainas sõdimise kõrval ehitab Venemaa oma sõjalist võimet üles ka mujal tegutsemiseks.

"See toob kaasa ohu ka meile, milleks peame valmis olema," rõhutas Merilo. Eestil on vaja üles ehitada iseseisev kaitsevõime, see peab olema usutav, kuna aitab ära hoida agressiooni meie vastu, lisas ta.

Merilo sõnul peame me oma vastase võimearendusele mitte ainult järgi jõudma, vaid ka vähemalt korraks eest ära minema ning selleks kasutataksegi valitsuse otsusega lubatud lisasummasid.

Maavägi

Eesti kaitseväe peamise osa moodustava maaväe juures tugevdatakse võimeid, et takistada vastase sisenemist meie territooriumile ning teise komponendina arendatakse välja võimekus viia sõja mõju kohe vastase territooriumile, mis tähendab süvalöökide andmise suutlikkust ning selle tarvis süvaluure võime loomist, rääkis Merilo. Selleks luuakse süvaluure (Intelligence, Surveillance, Target Acquisition and Reconnaisance, ISTAR) pataljon.

Selleks on kohe Eestisse jõudmas ka USA-st soetatud mobiilsed raketilaskesüsteemid Himars ja ka lisalaskemoon nendele, märkis ta.

Samuti tuleb panustada väga palju droonivõimele – nii vastase mõjutamiseks meie droonidega kui ka vastase droonide tõrjumist.

Lisaks loob kaitsevägi eraldi ühe pioneeripataljoni, mille eesmärk vastase edasiliikumise takistamiseks maastikul tõkkeid püstitada.

Õhuvägi

Õhuväe alla kuulub ka õhukaitse, mis on kavandatud kihilisena, ehk see peab hõlmama nii lühi-, keskmaa- kui ka kaugmaa õhukaitse süsteeme.

Merilo rääkis, et Eesti peaks lähiajal saama oma juba tellitud keskmaa õhutõrje patareid kätte, aga nüüd soetatakse juurde täiendavat keskmaa õhutõrjet.

Tänu uutele rahalistele otsustele alustatakse ka ballistiliste rakettide vastase kaitsevõime ehk kaugmaa õhukaitse loomist.

Merevägi

Mereväest rääkides rõhutas Merilo laevastiku uuendamise vajadust, mis tuleneb mitte ainult sõjalistest nõuetest, vaid ka meretaristu kaitsmise vajadusest.

Paralleelselt püüab kaitsevägi kasutuskõlblikuna hoida oma miinijahtijaid, aga ka see vajab lisainvesteeringuid, tõdes kindral.

Lisaks plaanib kaitsevägi osta juurde väekaitsekaatrid, et uuendada seda võimet, mis oma kaatreid Ukrainale ära andes kadus.

Personal

Kaitseväe personalita ei ole uutel võimetel mingit mõtet, rõhutas kaitseväe juhataja ning tõi välja, et praegu lahkub palju kaitseväelasi teenistusest, kuna see on liiga intensiivne. Kaitsevägi üritab suurendada teenistujate hulka, sest praegu on kaitseväest puudu umbes 500 inimest, märkis ta.

Selleks on kavandatud ka palgafondi suurendamine, et kaitsevägi saaks värvata inimesi juurde, et lisaks ka uusi relvasüsteeme mehitada.

Merilo rõhutas ka seda, et kaitsevägi soovib hakata senisest enam kasutama reservväelasi ning selleks on kavas suurendada nendele makstavaid toetusi, kuna praegu pole need enam korrelatsioonis elukallidusega.

Samas on päevakorral ka ajateenijate toetuste suurendamine, mis samuti on inflatsiooni tõttu ajale jalgu jäänud.

Lisaks kavandab kaitsevägi luua staažitasude süsteemi, et pikaaegse teenistusega pädevuse omandanud inimesed jääksid teenistusse võimalikult kauaks. Staaži eraldi tasustamine oleks osa motivatsioonipaketist, märkis kindral.

Laskemoon

Merilo teatas ka, et praeguseks on kaitsevägi võtnu moona ostmisel kohustusi viie miljardi euro ulatuses, mis on mõeldud eri relvasüsteemidele.

Moonaostu on kiirendatud, et seitsmeks aastaks kavandatud ostuplaan täita viie aastaga, kuid siin on oluline faktor tootjate suutlikkus, rõhutas kindral.

Taristu

Taristusse investeerimisel tõi Merilo välja laskemoonaga seotud vajadused, kuna sageli vajab see spetsiifilisi hoiutingimusi.

Eestist Poolani ulatuva Balti kaitsevööndi rajamise kohta ütles Merilo, et see käib Balti riikide ja Poola koostöös ning sel aastal hakkavad selle komponendid juba maastikul näha olema.

Rääkides kaitseväe baasi rajamisest Narva, ütles Merilo, et linnaku ehitamisega soovitakse täita lünk, et sellise suurusega linnas üldse Eesti kaitseväge ei ole ning selle eesmärk on taastada seal kohalolek. Narva paigutatava üksuse suurus selgub lähitulevikus.

Taristut puudutab ka liitlaste vastuvõtutingimuste parandamine, et nad tuleksid Eestisse, kuna saavad siin oma väljaõpet jätkata ja neil oleks kõik vajalikud tingimused olemas, rääkis kindral.

See hõlmab ka harjutusväljakute arendamist, et nendel oleks võimalik väljaõpet ka Eesti kaitseväelastel veelgi paremini teha.

Kindlasti jätkub ka Reedo linnaku arendamine, kus praegu on USA sõjaväelased, et seal saaks senisest rohkem liitlasi vastu võtta.

Innovatsiooniväejuhatus

Kaitseminister Hanno Pevkur lisas sellele, et on kaitseväe juhatajaga ühel meelel, et tuleviku sõjapidamiseks valmistumise eesmärgi luuakse tulevikusõjale ja innovatsioonile keskenduv väejuhatus.

Rääkides kaitsetööstuspargi loomisest, ütles Pevkur, et 17. aprillil peetud tutvustusüritusel osales 20 ettevõtte esindajad, mis annab lootust, et mõni moonatootja rajabki sinna oma tehase. Ettevõtetel tuleb eelpakkumised esitada 15. maiks ning kuu aja pärast, 15. juuniks juba lõplikud pakkumised.

Kaitseminister rõhutas, et lisaraha paketis on väga palju ka selliseid võimeid, mida kunagi kaitseväe paraadidel nägema ei hakka, nagu andmeside, kommunikatsioon, tehisintellekt, satelliitside seadmed. Nende soetamine on seotud sellega, et uued arendatavad võimed oleksid terviklikult komplekteeritud, märkis Pevkur.

Kaitseminister rääkis ka ministeeriumi makstavatest toetustest kaitsetööstusettevõtetele, mis eraldatakse konsulteerides kaitseväega ja nende vajadustest lähtuvalt. Toetuse saab see, kes suudab esimesena täita kaitseväe vajadused.

Valitsus otsustas neljapäeval suurendada kaitsevõimeks eraldatavat raha, et täita nii kiiresti kui võimalik uued NATO väevõime eesmärgid. Selleks kiitis valitsus heaks riigikaitse investeeringute lisaprogrammi KILP, millega suunatakse riigikaitsesse kuni 2029. aastani keskmiselt 5,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist.