Meelis Oidsalu: Eesti sõjaväeosa on Narvas tegutsenud juba kolm kümnendit
Kuigi juba praegu on näha üritusi kaitsejõudude kohalolu suurendamist serveerida kui enneolematut pretsedenti, on Eesti võitlejad, sh venekeelsed patrioodid, Narvas juba kümnendite pikkune normaalsus, nendib Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
Kaitsevägi teatas eelmisel nädalal, et viib Narva paarsada võitlejat ning et nende jaoks luuakse seal ka vajalik taristu. Uue sõjaväeosa loomise uudise varju on jäänud tõik, et Eesti kaitsejõud on püsivalt Narvas tegutsenud viimased kolm kümnendit ja seda aitseliidu Narva malevkonna näol. 19. märtsil 2016. aastal taasavati ka Vabaduse tänav 15 asuv Narva malevkonna rekonstrueeritud maja, mille üle võiks uhke olla iga kaitseliidu malev, rääkimata malevkonnast. Narvas tegutseb ka aktiivne kaitseliidu noorteorganisatsioon.
Paljud Narva malevkonna liikmed on venekeelsed patrioodid, kuuluvad sõja ajal kaitseväe maakaitsestruktuuri, seega on nemadki täieõiguslikud, kuigi vabatahtlikud kaitseväelased: sõjaliselt väljaõpetatud, relvastatud, kannavad digilaiku ja puha.
Suur osa malevkonna liikmetest on Narva venekeelsed patrioodid. Linnapea Katri Raik on neist rääkinud seni ülivõrdes, nii palju kui temaga olen sel teemal juttu teinud. Olen nendega ka isiklikult kohtunud ja malevkonda külastanud. Narva vabatahtlikud kaitseväelased on tegusad ja pühendunud, tehakse päris asja.
Koroonapandeemia ajal olid just Narva malevkonna võitlejad need, kes aitasid kolleegidel politsei ja piirivalveametist korda tagada nii piiri lähistel kui ka linnaruumis, nad on osalenud kaitseväe suurõppusel Siil, välkõppusel Okas 2021 ning koos maakaitse reservväelastega maakaitse lähiajaloo suurimal õppusel Ussisõnad 2023. Neid on seal praegu umbes sama palju kui sel nädalal kaitseväe poolt välja öeldud juurde viidavad 200+ kaitseväelast.
Pärast 2014. aastat on Narvas ja selle ümbruses toimunud ka mitmeid NATO liitlaste osalusega õppusi. Lääne meedia kajastas Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi osalust koos Briti sõduritega 2015. aasta 24. veebruaril Narvas toimunud paraadil, mille käigus liikusid Ühendriikide ja Briti sõdurid ja soomukid umbes 300 meetri kaugusel Venemaa piirist. Keegi ei saa seega väita, et Eesti ja liitlaste vägede Narvas olemine, olgu alaline või ajutine, on suur uudis ja pretsedent.
Ka enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti kaitseväelaste kohalolu Narvas tavaline asi. 1920. aastatel tegutses seal 1. diviisi koosseisu kuulunud 1. jalaväerügement, mis toona paiknes nii Narva Hermanni ja kui ka Eesti koosseisu kuulunud Jaanilinna kindluses.
1930. aastate lõpuks oli 1. jalaväerügement Narvas umbes 1700-mehelises rahuaja koosseisus. Rahuajal täitis Narva garnison mitmesuguseid ülesandeid, mis tulenesid linnakaitse eripärast piirilinnana. Piirivalve toetamine oli oluline, tihedat koostööd tehti piirivalve ja tolliga, tagamaks riigipiiri puutumatust ning reageerimaks võimalikele vahejuhtumitele. Samuti osales garnison vajadusel linnakorra hoidmisel ja sisejulgeoleku toetamisel.
Mobilisatsiooni väljakuulutamise korral kuulus Narva garnison Eesti kaitseplaanides nn kattevägede hulka ehk eesliini üksustesse, kelle ülesanne oli viivitada vastase pealetungi, kuni põhimass Eesti vägesid mobiliseeritakse.
Toonased kaitseplaneerijad nägid ette, et Ida-Virumaale suunatud Punaarmee löögi tõrjumine algab Narva jõe joonel. Narva jõge peeti tugevaks loomulikuks tõkkeks, millele rajati juba rahuajal kindlustuste vöö (rahvasuus "Laidoneri liin") kuulipildujapunkrite ja kaitserajatistega. Eesti sõjaajaloolased on kirjutanud, et Narva garnison pidi sõja puhkemisel kaitseliini vähemalt neli päeva hoidma, et mobilisatsioon jõuaks lõpule.
Kuigi juba praegu on näha üritusi kaitsejõudude kohalolu suurendamist serveerida kui enneolematut pretsedenti, on Eesti võitlejad, sh venekeelsed patrioodid, Narvas juba kümnendite pikkune normaalsus, mida kohalike valimiste aastal üritatakse ilmselt müüa kui sensatsiooni.
Ka kaitsevägi on oma avalikes kommentaarides regulaarvägede arvu suurendamist Narvas nimetanud kui signaali Eesti riigi "väga tugevast kohalolust seal". Läinudnädalase signaali tugevus on ilmselt tõlgendaja peas kinni ja maitseküsimus. Minu jaoks on teadmine, et eesti- ja venekeelsed narvakad on õlg õla kõrval juba kolm aastakümmet Eesti riigi kaitsmist harjutanud, signaalina märksa tutskem, kui Eesti ühe kuulsaima reservväelase Karl-Erik Taukari keelendit kasutada, mõnesaja roteeruva kaitseväelase täiendavast kohalolust Narvas.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel