Alates 2026. aasta septembrist ei tohi Euroopa Liidu direktiivi kohaselt Eestis müüa seadmeid, mis sunnivad tarbijaid vahetama veel toimivaid osi välja uute vastu. Direktiiv võetakse Eestis üle tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega, mis on praegu kooskõlastusringil.

Näiteks ei tohi printer olla seadistatud nii, et see keeldub töötamast, kui tindikassett ei ole veel täielikult tühi.

"Sellise tegevuse eesmärk on mõjutada tarbijat tegema asjatuid kulutusi uue tindikasseti ostmise näol, kuigi tegelikult on olemasolevas kassetis veel tinti sees," selgitas tarbijakaitseseaduse muutmise seaduseelnõu seletuskirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mari-Liis Aas.

Samuti keelustab seadusemuudatus müügivõtted, kus seadmele lubatakse pikemat kasutusiga, kui sel tegelikkuses on. Näiteks ei tohi tootja väita, et pesumasin töötab tuhat pesutsüklit, kui masin hakkab rikki minema juba oluliselt varem.

Seadusmuudatusega piiratakse ka toodete kavandamist viisil, mis lühendab nende eluiga. Seadmed ei tohi sisaldada mehhanisme, mis katkestavad töö enne, kui seade on tegelikult läbi kulunud. Näiteks ei tohi pesumasin peatuda lihtsalt sellepärast, et see on seadistatud seisma pärast kindlat arvu pesutsükleid, kuigi masin on veel töökorras.

Samuti ei tohi seadmeid reklaamida parandatavana, kui nende jaoks pole varuosi saadaval.

Roheväidete kasutamine muutub rangemaks

Sama direktiiv reguleerib ka keskkonnahoiuväidete kasutamist toodete turunduses. Tulevikus tohib reklaamis kasutada sõnu, nagu "ökoloogiline", "loodussõbralik" või "biolagunev" ainult juhul, kui need on faktidega tõendatavad.

"Sageli on erinevad keskkonnaväited turundusstrateegia osa ega ole terviklikult seotud ettevõtte või toodete keskkonnatoimega," selgitab Aas. 

Ühtlasi ei tohi uute reeglite jõustumisel rõhutada toote omadusi, mis on sellele niigi loomupärased.

"Siia alla kuuluvad näiteks kauplejate esitatavad väited, et konkreetse tootja pudelivesi on gluteenivaba, või et konkreetse tootja paberilehed ei sisalda plasti," märgib Aas. 

Rikkumise korral võib ettevõtjat oodata trahv kuni nelja protsendi ulatuses aastakäibest või kuni kaks miljonit eurot.